+372 5 219 240
kiira@perekonsultatsioonid.ee
Powered by
Olen hariduselt psühholoogia magister. Igapäevaselt töötan psühholoogina, perelepitajana ja superviisor/coachina. Olen töötanud 16 aastat asendushoolduses, nendest 10 aastat psühholoogina ja nähes süsteemi seest, siis panustasin viimased 6 aastat arendusjuhina asendushooldusesse. Hetkel õpin pereteraapia pikajalises väljaõppes. Oma töös perelepitajana ja psühholoogina olen ma näinud, et pere on süsteem, kus muutus ühes pereliikmes toob kaasa muutuse kogu süsteemis. Vahest on meil inimestena hirm, me kardame muutuseid või valu. Nõustajana saan Sind toetada sellest läbi minnes, aksepteerida ja leppida asjadega mida me muuta ei saa ja näidata valikuid, mis on Sinu elus Sinu vastutada.
Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala magistriõpingud. Mitmeid aastaid olen teinud tööd haridussüsteemis, puutudes kokku nii laste, kui ka vanematega. Suuresti oma tööst lähtuvalt tajusin vajadust teadmisi perekonna funktsioneerimisest parendada ning ma asusin õppima Kiira Järve Pereteraapia Kooli.
Olen seisukohal, et maailmas ei ole suuremat õnne, kui olla ümbritsetud armastavatest ligimestest, kes koosolemisest rõõmu tunnevad. Usun, et pereteraapia loob võimaluse südamega rohkem tunda ja silmadega märkamatut märgata. Kui vajad sellel teekonnal abi, võta minuga ühendust.
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli haridusteaduste magistriõppe (erialad sotsiaalpedagoog ja õpetaja). Laste ja peredega olen erinevates rollides töötanud aastast 2013. Olen töötanud tugiisikuna lastekodus ja koolis, lastekaitsespetsialistina, sotsiaalpedagoogina, õpetajana. Aastast 2022 olen ka Gordoni perekooli koolitaja. Sotsiaalpedagoogina koolis töötades sai üsna ruttu selgeks, lastel ilmnevad probleemid on sageli osa suurematest probleemidest peresüsteemis, mida saab lahendada vaid koostöös teiste pereliikmetega. Kogemused erinevates rollides lastega töötamisel on andnud mulle tõuke õppida pereterapeudiks, sest usun sügavalt süsteemse lähenemise tõhususse.
Usun, et toetavad ja rahuldust pakkuvad lähisuhted on kui vundament meie elus; kui see vundament on tugev, siis seisab meie elu kindlal alusel ning meil on rohkem jaksu ja energiat ka teiste asjade jaoks, mis meie elus väärtust loovad (töö, eneseteostus). Olla lähedastes ja rahuldust pakkuvates suhetes ole lõpp-punkt vaid teekond, pidev protsess koos tõusude ja mõõnadega, sisaldades ka väljakutseid ja kriise, mis on elu loomulikuks osaks. Kui soovid tuge lähedasemate suhete loomisel, pereelu või paarisuhte väljakutsetega toimetulekul, olen valmis sinuga neid teemasid koos avastama ja sind lahenduste leidmisel toetama.
Isiklikus elus olen kooselus ja minu pere on kärgpere, kus kasvab kaks last.
Keskkooli lõpetades otsustasin minna õppima sotsiaaltöö korraldust, sest tundsin, et tahan töötada inimestega. Mulle meeldis juba siis inimesi kuulata, mõista nende raskusi ja murekohti ning püüda koos nendega leida neile lahendusi. Erinevad praktika kohad aitasid leida oma kohta süsteemis ning pisut üle aasta kuulus minu süda sõltlaste toetamisele. Kuna tundsin vajadust mõista neid süsteeme, millest abipakkumise teenused sõltuvad läksin magistrantuuri õppima avalikku haldust. Pärast õpinguid võtsin koos elukaaslasega aja maha ning elasime ja töötasime välismaal, mõlemad oma eriala väliselt. See kogemus andis mulle ülevaate paarisuhte toimimisest, selle olulisusest ning ka sellest, mida ning kui palju tuleks sellesse ise panustada. Samuti andis see kogemus kinnitust sellest, et mulle meeldivad inimesed ning suhtlemine. Viis aastat tagasi naasimegi Eestisse ning ma alustasin uuelt lehelt ning asusin tööle keerulise saatusega noorukitega, Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Oma tööd mõndaaega tehes märkasin, kui oluline on perekond ning ka seda, et mõnikord vajab pere tuge ja abi, et tulla välja kriisist, olla üksteisele toeks ja olemas. Peredele oli oluline meenutada, millised ressursid neil on. Seega olen õppimas pereterapeudiks, et olla peredele toeks ja kaasteeliseks nende teekonnal. Hiljuti saime elukaaslasega ka ise väikese poisi vanemateks ning see aidanud mul paremini mõista, milliseid väljakutseid võib uus roll esitada. Kuidas see muudab ja mõjutab paarisuhet ning suhet minu enda vanematega ning ka minu suhet minu endaga. Kui ka Sinul on huvi ja soov oma suhteid paremini mõista, õppida paremini tundma nii ennast kui oma lähedasi võta minuga ühendust. Saame koos avastada, milliseid ressursse ning võimalusi Sinus ja Sinu peres peitub. Ära jää oma murede ning mõtetega üksi, saan Sind aidata teekonnal paremate suheteni!
“Elu on vahel nagu sassis lõngakera, mida tuleb harutama hakata, aga kui lõngaots juba leitud, siis edasi läheb kergemalt…” Inimene ja tema suhtesüsteem on mulle alati huvi pakkunud. Olen lõpetanud lisaks Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagogika magistriõppele hingehoidja baaskursuse, leina- ja kriisikoolitused, mänguterapeudi väljaõppe, kognitiivkäitumusliku teraapia algkursuse (KKT), loovteraapia kursuse ning omandanud koolitaja litsentsi kasuperede (PRIDE) ning CAP koolitajana, mis tegeleb laste väärkohtlemise ennetusega. Laste ja noortega tegeledes tekkis huvi peresüsteemi kui terviku vastu ning alustasin pereterapeudi väljaõpet. Pereteraapia algkursus on lõpetatud ja hetkel jätkan pereterapeutide 2.astme väljaõppes. Lähtun oma töös arvamusest, et iga inimene on koos oma eelnevatest põlvkondadest tuleneva elupagasiga eriline ja väga väärtuslik ning temas on tohutu ressurss. Just rasketest eluetappidest läbi minnes tuleb sageli esile inimese tõeline ilu ja tugevus ning sisemised peidetud jõuvarud.
Oma haridusteel olen läbinud mitmeid kõrgkoole ja erialasid ning Viimaks jõudnud pereterapeudi väljaõppesse. Kolme lapse emana ning oma töös laste, noorte ja nende peredega tooksin välja, kui olulised on peres turvaline toetus, üksteisemõistmine ja emotsionaalne kontakt pereliikmete vahel. Kuid sageli on perel vaja nõustaja suunamist, et märgata kitsaskohti aga ka ressursse, vaadates probleeme süsteemselt ehk igat pereliiget kui peresüsteemi osa. Olen olemas, kui vajad minu abi.
Puutudes tööalaselt kokku paljude abi vajavate perekondadega, märkan tihti rahuldamata vajadusi, mida iseloomustavad näiteks üksindustunne, hüljatus ja meeleheide. Sooviga peredes toimuvat paremini mõista osalen Kiira Järve Pereteraapia kooli pereterapeudi väljaõppes. Usun, et toetavad ja lähedased suhted peres on turvalise kasvukeskkonna aluseks. Elus võib ette tulla probleeme või kriise, mida perekond ei suuda või ei oska iseseisvalt lahendada. Sellisel juhul võib abiks olla nõustaja, kes aitab üles leida ressursid, mis on probleemide varju jäänud.
Tule ja leiame koos, millised päritoluperest tulevad mustrid sind mõjutavad, avastame kuivõrd palju ressurssi sinus ja su peres leidub ning vaatleme probleemi süsteemselt. Võtan vastu nii Tartus kui Valgas, minuga saab ühendust saates kiri meili.heero@gmail.com.
Minust veel – olen abielus ja kolme lapse ema. Minu peres kasvab eelkooliealine, algkooliealine ja põhikooliealine laps, kes on mulle parimateks õpetajateks. Olen läbinud eelkoolipedagoogika kursused ning õppinud klassiõpetajaks. Magistrikraadi omandasin Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal. Olen töötanud käitumisprobleemide ja koolikohustusest kõrvale hoidvate lastega. Viimased 7 aastat töötan hooldekodu juhatajana.
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaaltöö erialal, kõrvalerialaks psühholoogia. Juba ülikooli õpingute ajal tärkas minus huvi pereteraapia vastu. Peale ülikooli mitmeid aastaid tervishoiusüsteemis töötades ning toetades seal lapsi ja nende peresid, tajusin vajadust oma teadmisi peresüsteemi funktsioneerimisest arendada. Kriisi olukorda sattunud inimeste toetamiseks läbisin 2018. aastal kogemusnõustaja väljaõppe ning neid oskusi olen rakendanud haiglas peredega töötades. 2019. aastal alustasin Kiira Järve Pereteraapia Koolis pereterapeudi pädevuskoolituse I astmes ning 2021. aastal jätkasin õppimist II astme pädevuskoolituses. Viimased aastad olen õpitud oskusi süsteemsest tööst peredega praktiseerinud Tartu Laste Tugikeskuses.
Pereteraapia õpingute jooksul olen teinud mitmeid avastusi enda peresüsteemi kohta, õppinud tundma enda suhtemustreid ning teinud samme, et luua ennast toetavaid ja oma lähedasi aktsepteerivaid muutusi. Olen ema kahele toredale ning head arenguvõimalust pakkuvale tütrele. Nemad on olnud minu suured innustajad, et tõsta enda suhtlemisoskusi, mille tulemusena olen tänaseks ise Gordoni perekooli koolitaja ning jagan toimivaid suhtlemispraktikaid teistele lapsevanematele.
Usun, et igas peresüsteemis on muutuste saavutamine võimalik, kui pereliikmed seda ise soovivad. Olen valmis aitama Sinul ja sinu perel avardada vaadet teie suhete ressurssidest ja võimalustest, kuidas luua muutusi ning jõuda suurema teineteise mõistmiseni.
Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala magistriõpingud ning esimesed 8 aastat töötasingi laste ja noortega. Töötades laste ja noortega olid fookuses ühel või teisel viisil ikka sotsiaalsed oskused ja suhted. Aja möödudes sai aina enam selgeks, et laste ja noorte toetamine saab olla palju jätkusuutlikum ja tõhusam kui toetada tervet peret. Ehk teisisõnu – last ei saa aidata, vaatlemata peret kui tervikut. Seega hakkas mind aina enam huvitama just lapsevanemate toetamine. Alates 2019 aastast olen ma lisaks laste ja noortega töötamisele nõustanud ka lapsevanemaid rehabilitatsioonisüsteemis.
Tänasel päeval õpin pereteraapia II astme väljaõppes ning õppimise kõrval olen praktiseerimas ka omandatud teadmisi ja oskusi. Igapäevaseid rõõme ja väljakutseid jagan oma abikaasaga. Lapsevanemaks olemist saan õppida oma poja kõrvalt.
