Podcast ja Videod

Kiira Järv “Naine ja mees – paarist pereks “

See koolitus räägib pereelu erinevatest arenguetappidest ning ka põhilistest komistuskividest, mis sellel teel ette võivad tulla. Täiskasvanu, kes on otsustanud luua pere, peab jagama end kolme rolli vahel: „mina ise”, „mina kui partner” ja „mina kui lapsevanem”. Kuidas jagada oma ressursse, aega ning vaimset ja füüsilist energiat nende kolme rolli vahel nii, et selle tulemuseks oleks terviklik ja õnnelik pere? See koolitus läheb tagasi algusesse ja tuletab meelde need põhitõed, mida me sageli kipume unustama ja millest kinni pidades on võimalik leida tasakaal erinevate rollide vahel.

Auli ja Tiit Kõnnussaar “Peresaade. Kuidas su mina-eristumise tase mõjutab su suhteid?”. Saatejuht on Katrin Saali Saul.

Meile on eluliselt oluline kuuluda meile tähtsate inimestega kokku – olla Meie. Samal ajal on meil vaja olla ka Mina ise, olla teadlik oma vajadustest, soovidest, ja piiridest. Oluline on ka aru saada Mina mõjust Meie toimimisele.

 

Ega see lihtne pole. Mõni inimene teeb nii, nagu ta partner ütleb, ta isegi tea, mida ta ise asjast arvab. Mõni inimene ei suuda lahkarvamuse korral kuidagi teisele oma seisukohta väljendada, aga tagaselja kirub teda kellelegi kolmandale nii et vähe pole.

 

Aga mõni inimene on jälle selline, kes pidevalt süüdistab teisi, ta näeb pindu kõigi teiste silmis, aga enda silmas ta palki märgata ei suuda. Temalgi on oma minaga segased lood, sest tal läheb emotsionaalselt laetud olukorras mingi emotsioon kiiresti lõkkele, ta hääl või halval juhul ka rusikas tõuseb enne, kui ta kainelt asja üle järele mõelda suudab.

 

Kõigil neil käitumisviisidel on midagi ühist – inimest lükkab sellistel viisidel käituma sügaval tema sees lainetav ärevus ja selline käitumine on antud olukorras parim toimetulekuviis, et oma ärevust reguleerida. Millega see ärevus ise aga seotud on?

Me oleme mitmes saates muude teemade kõrval käsitlenud mina-eristumise taset. Mina-eristumise tase on justkui isiksuse vundament, mille peale me ehitame oma suhted endaga, teistega ja maailmaga. Kõikuva vundamendi peale stabiilset maja ju ei ehita. Mina-eristumise tase määratleb inimese isiksuslikku küpsust.

 

Mina eristumine tähendab laias laastus inimese võimet eristada oma mõtteid oma tunnetest. Mida madalam on inimese mina-eristumise tase, seda emotsionaalsemalt ta reageerib, seda suurem ärevus teda sotsiaalsetes olukordades valdab, seda väiksem on ta võime selgelt mõelda. Mida kõrgem mina-eristus, seda lihtsam on inimesel olla kontaktis teise inimesega kaotamata võimet olla Mina ise. Mina eristumine tähendab ka seda, et inimene suudab vahet teha enda ja teiste inimeste mõtetel ja tunnetel.

https://vikerraadio.err.ee/peresaade/946351

Kiira Järv “Peresaade. Kuidas mõjutab vanema depressioon last?”. Saatejuht on Katrin Saali Saul.

 

Statistika järgi on Eestis umbes 75 000 depressiooni all kannatavat inimest. Nad on kellegi lapsed, vanemad, partnerid ja sõbrad. Seega ring, kes nendega otseselt kokku puutub, ulatub mitmesaja tuhande inimeseni. Meil kõigil on aeg-ajalt kergelt depressiivseid meeleolusid, kus rõõmu ja energiat napib ja elu ei näi tore.

 

Depressiivsel skaalal on aga tumedam ots, kus inimese meeleolu on juba pikalt ja pidevalt rõõmutu, jaksu midagi teha pole ning tunneli lõpus valgust ei paista. Depressiooni iseloomustab jõuetus, huvipuudus, toimetuleku langus, motivatsiooni kadumine, tähelepanu- ja kontsentratsioonivõime alanemine ning suhteprobleemid. Inimene ärritub kergemini, teda saadab pidev ärevus, hinges on tühjus. Inimese uni muutub, ta kas magab halvasti või vastupidi – magaks kogu aeg. Ta söögiisu võib olla kadunud või vastupidi – ta sööks kogu aeg. Depressiivsel inimesel on raske olla kellegagi lähedases kontaktis. Tal on raske enese eest head hoolt kanda. Veel raskem on tal kellegi teise eest hoolitseda.

 

Iga laps on väärt seda, et ta vanemad on tema jaoks tähelepanelikult ja hoolivalt olemas. Iga lapsevanem soovib, et ta lapse tiivad kannaksid. Suurim kingitus, mida üks lapsevanem saab loomuliku hoole ja lapse vajaduste rahuldamise kõrval oma lapsele anda, on enda õnnelik, rahulduspakkuv elu.

 

Paljudel niimoodi ongi. Aga sugugi mitte igaühel. Mõni laps kasvab üles depressiivse vanema tiiva all. Milline mõju on depressiivsel vanemal oma lapsele? Mida tunneb üks laps, kui tema vanem on depressiivne?

https://vikerraadio.err.ee/1608418874/peresaade-kuidas-mojutab-vanema-depressioon-last