Olen pereterapeut, psühholoog (koolipsühholoog, tase 7) ja koolitaja. Lõpetasin 2003 aastal Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala. Pärast kooli lõpetamist asusin tööle Mustamäe Gümnaasiumi, kus töötasin kuni 2009 aastani koolipsühholoogina. Koolist ära tulles hakkasin koolitama täiskasvanuid, kelle oskustest ja hoiakutest sõltub laste heaolu. Viisin läbi PREP-paarisuhtekoolitusi (koos abikaasaga), Gordoni perekooli ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitusi. Tartusse elama asumise järel töötasin neli aastat (2014-2018) Tartumaa Rajaleidja keskuses, kus laste arengu toetamiseks keskendusin lapse ümber olevate täiskasvanute nõustamisele. Hetkel on mul erapraksis Tartus, kus pakun pereteraapiat ja nõustan. Lisaks koolitan lapsevanemaid ja spetsialiste. Huvi inimeseks olemise ja suhetes toimuva vastu on innustanud mind jätkuvalt oma teadmisi täiendama ja arusaamu laiendama. Aastal 2004 astusin psühhodraama väljaõppesse, kus minu õpetajaks olid Sirkku Aitolehti ja Salli Põldvere. Samal ajal õppisin Gordoni perekooli ja PREP-paarisuhtekoolituse koolitajaks, Tartu Ülikooli Eetikeskuse poolt korraldatud aastasel täiendõppe kursusel koolide väärtusarenduse nõustajaks. Aastal 2013 läbisin SA Kiusamise Vastu ja Turu Ülikooli poolt korraldatud koolitajate väljaõppe ja sain KiVa instuktoriks. Psühhodraama lavastaja CP diplomi sain 2011. Samal aastal lõpetasin ka hingamistöö koolituse. Aastal 2011 alustasin pereteraapia õpinguid Kiira Järve käe all. Aastal 2018 asusin õppima pereteraapia koolitajaks ja superviisoriks. Olen teist korda abielus ja mul on täisealine poeg. Olen Eesti Pereteraapia Ühingu (alates 2012) ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige (alates 2003, juhatuse liige 2007-2013).
1996. aastal Tartu Ülikoolis psühholoogiaõpinguid alustades oli mul plaan saada täiskasvanutega töötavaks psühholoogiks. Õpingute kõrvalt avanes võimalus asuda tööle Tartu psühhiaatriakliinikusse, kus ma tegutsesin kokku kuus aastat. Töötades sai mulle õige pea selgeks lapsepõlve olulisus ja mõju täiskasvanueale. Paljud probleemid ja raskused saavad alguse just kõige varasematest aastatest ning nende ületamine täiskasvanuna on tihti tunduvalt raskem. Nii valisin kõrvalerialaks lastepsühholoogia ja 2002. a. lõpetasin Tartu Ülikoolis koolipsühholoogia magistriõppe. Alates 1999 – 2008 töötasin koolipsühholoogina. 2005.a asusin õppima pereterapeutiks ning hetkel töötangi sel alal. Alates 2004.aastast olen Gordoni perekooli koolitaja Perekeskuses Sina ja Mina. Koolitan nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid. Olen abielus ja kolme poja ema.
Hariduselt olen psühholoog ja lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse ja magistrikraadi psühholoogia erialal. Lisaks olen ennast täiendanud Motiveeriva Intervjueerimise koolituse ning Lahenduskeskse Lühiteraapia algkoolitusega. 2015 aastal alustasin õpinguid pereterapeutide pädevuskoolituse II astmes, et paremini mõista perekonda kui toimivat süsteemi. 2017 aastast olen superviseeritav pereterapeut. Varasem töökogemus on seotud karjääriinfo spetsialisti ja karjäärinõustamisega. Hetkel töötan koolipsühholoogina ning 2016 aastal alustasin pereteraapia praktikat Tartu Ülikooli kliinikumis, kus töötan peredega. Koolipsühholoogina puutun tihti kokku teismelistega ning nende elu sõlmpunktidega, mida üheskoos lahti harutame, kaasates vajadusel ka õpilase perekonda. Isiklikus elus olen olnud pikaaegses suhtes, millest on välja kasvanud abielu ning hetkel kasvatame koos tütart. Ma olen tänulik kogemuse eest, et sain panustada elukaaslase teismelise poja kasvatamisse ja sain isikliku kogemuse kärgpere moodustumise rõõmudest ja muredest. Ma olen veendunud, et igale keerulisele olukorrale perekonna erinevates eluetappides leidub lahendus. Lahenduse leidmiseks ja väljatöötamiseks soovitan julgelt pöörduda endale sobiva pereterapeuti poole.
Olen kliiniline psühholoog ja pereterapeut. Psühholoogia bakalaureuse ja magistrikraadi omandasin Tartu Ülikoolis. Psühholoogiat läksin õppima huvist inimeste vastu – miks me oleme just sellised nagu me oleme ja käitume ning mõtleme just nii nagu parasjagu seda teeme. Ülikooliõpingute ajal asusin tööle Viljandi Haiglasse, kus tegelesin põhiliselt eakate ning laste ja nende peredega. Mul on olnud hea meel töötada aastaid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriahaiglas, kus kohtun nii inimestega individuaalselt kui peredega ning teostan kognitiivsete funktsioonide ja isiksuse uuringuid. Psühhiaatriakliiniku töö on andnud mulle tähtsa kogemuse erinevate muredega tegelemisel, mõneks näiteks on söömishäired, raske depressioon, paarisuhte ja noorukite temaatika. Lisaks Tartu ja Viljandi haiglatele olen töötanud veel Tartu Usaldustelefonis vabatahtlikuna ja E.G.U. Erapraksises psühholoogina. Läbitud teraapiakoolituste hulka kuuluvad veel Lahenduskeskne lühiteraapia ning Kognitiiv käitumusliku teraapia algkursused. Minu töö on väga huvitav, teen seda armastuse ning pühendumusega. Pereteraapia juurde viisid mind sarnased küsimused, mis ülikooli psühholoogiat õppima. Inimene ei teguste üksinda, oleme oluliselt mõjutatud meid ümbritsevast keskkonnast, mistõttu indiviidi lähemalt vaadeldes ning käitumist analüüsides, tuleb alati vaadata ka tema keskkonda. Töö ja õpingute käigus olen mõistnud, et inimese käitumisel ja mõtlemisel on alati teatud põhjus, motivatsioon. Mõistes, mis see on ning kuidas see on tekkinud, on kergem teha muutuseid. Töö ja eraelu kandvad väärtused on mul sarnased – hindan kõrgelt oma perekonda, suhteid oma kauaaegse abikaasa ja pisikese tütrega. Kui vaba aega on, meeldib mulle lugeda, mõnd head filmi vaadata, käia looduses jalutamas, külastada kunstinäituseid.
Olen pere- ja paarisuhtenõustajana tegutsenud aastast 2013. Tahan aidata peredel aru saada, mis võib „viltu minna“ või on juba läinud ja kuidas leida endas, oma peres ja ümbritsevas ressursse, et soovitud rajale tagasi jõuda. Pean pereteraapiat efektiivseks meetodik, mis aitab tõsta oma ja oma lähedaste rahulolu eluga ja vähendada nii igapäevaprobleeme kui tulla paremini toime juba mitmeid põlvkondi väldanud käitumismustritega. 2013. aasta kevadel alustasin pereteraapia praktikat TÜ Psühhiaatriakliinikus. Olen läbinud pereteraapia väljaõppe (III pädevusaste) ja olen Eesti Pereterapeutide Ühingu liige. Minu teine suur väljaõpe (-kutse) ja tegevusvaldkond on Tartu Psühhodraama Instituudis, kus õpetan psühhodraamat, sotsiomeetriat ja grupi psühhoteraapiat. Olen psühhodraama lavastaja (CP, TEP õppes). Olen psühhodraama tegelenud nüüdseks 11 aastat ja see on olnud kindlasti „mind muutev“ ehk transformatsiooniline protsess. G. H. Mead on öelnud, et meie enesekontseptsioon on nii õhuke, et oma suhteid ja sidemeid teiste inimestega ning nende tõlgendusi on võimalik muuta. Kui muutuvad tõlgendused, avaneb uus perspektiiv ja selle kaudu muutud ka ise. Ehk ma usun tänu psühhodraamale täiesti kindlalt, et inimesed on võimelised muutuma ja elu saab alati paremaks minna, kui teha ja tahta. Olen õppinud ka suhtlemistreeneriks, mis võimaldab mul õpetada suhtlemis- ja kommunikatsioonioskusi nii suurematele gruppidele kui ka üksikisikutele nn coachingu vormis. Olen abielus ja kolme tütre ema.
Pereteemadega olen tõsisemalt tegelenud alates 1992 aastast, kui pereelu ja lastekasvatuse kohta tekkis nii palju küsimusi, et ei jäänud muud üle, kui tuli asutada Noore Pere Leht, millest hiljem sai ajakiri Pere ja Kodu. Sellele järgnes kirjastus Väike Vanker, mis juba 16 aastat kirjastab peamiselt lastekasvatuse ja suhetega seotud raamatuid. Mõne aja pärast tundsin, et minu huvi inimeste ja suhetega töötada on palju tõsisem ja nii läksin 2005 aastal õppima suhtlemistreeneriks ja 2006 aastal Gordoni Perekooli koolitajaks. Edasi järgnes juba loogilist rada mööda PREP-paarisuhte koolitajate ja nõustajate väljaõpe, psühhodraama õpingud ja samal ajal Tallinna Ülikoolis teise kõrghariduse – psühholoogia – omandamine. Tänaseks olen läbinud pereteraapia väljaõppe ja töötan pereterapeudina Ambromed Kliinikus ja oman erapraksist Tartu Pereteraapia Keskuses.
Olen õppinud psühholoogiat ja töötanud nii karjäärinõustaja kui koolipsühholoogina. Olen läbinud pereteraapia väljaõppe ja oma igapäevatöös tegelen noorte, paaride ja perede nõustamisega. 2013. aastal läbisin koos oma abikaasaga PREP-paarisuhtekoolitaja väljaõppe. Olen Eesti Pereterapeutide Ühingu liige. Usun, et suhted peres on oluline ressurss ja heade suhete hoidmiseks on vaja tööd teha. Soovin aidata peredel leida nende tugevusi, et suhtes säiliks mõistmine, usaldus ja tasakaal. Olen üle 20 aasta abielus ja peres kasvab kaks last.
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala (magister). Olen omandanud pereterapeudi kutset pereteraapia pädevuskoolituselel. 2013. aasta kevadel alustasin pereteraapia praktikat TÜ Psühhiaatriakliinikus. Olen Eesti Pereterapeutide Ühingu liige. Alates 2012 sügisest olen Lahendus.net vabatahtliku nõustamismeeskonna liige. Olen lõpetanud ka TÜ majandusteaduskonna ning oman pikaaegset kogemust töös inimestega ettevõtluse ja personali valiku valdkonnas. Olen vabaabielus, kolme lapse ema. Kaksikud Karoliina ja Robin on nelja-aastased, noorim poeg ühe-aastane. Vabal ajal meeldib mulle tantsida rahvatantsu ning avastada erinevaid kultuure ja maid. Naudin Eestimaa suve ja Peipsi randa ning väljasõite koos perega. Olen veendunud, et igast olukorrast on väljapääs ning iga inimene väärib naeratust näole. Pilve taga on alati päike! Süsteemne pereteraapia on mulle hingelähedane, sest ma usun, et kõik inimesed on mõjutatud ümbritsevatest suhetest. Inimene on küll indiviid, aga elu on paljuski grupitöö, mitte individuaalne sooritus. Pereteraapia praktikas näen, kuidas abi saavad nii individuaalsete probleemide kui ka paari- ja pereprobleemidega pöördunud inimesed. Suhted on kui taimed, mille eest hoolitsedes ja millele toitu andes pakuvad nad vastu rõõmu ja püsivad elujõulised.
Olen läbinud pereterapeudi väljaõppe Psühhoteraapia ja Nõustamise koolituskeskuses. Õppisin ülikoolis eripedagoogikat ning kõrvalerialana psühholoogiat. 2006 aastast alates olen inimestega töötanud. Pereterapeudina olen töötanud Eesti Pereteraapia Keskuses ning mitmes rehabilitatsioonimeeskonnas. Minu tee pereteraapiani pole olnud sirgjooneline. Olles maailmaparandajaliku suhtumisega otse ülikoolist alaealiste komisjoni tööle sattunud, kogesin mõne esimese kuuga intensiivset läbipõlemist. See oli alguspunktiks minu enesearenduslikul teel, kus esimeseks toetuspunktiks sai mulle gestaltteraapia. Mida aeg edasi, seda enam hakkasin tööalases plaanis ning ka isikliku elu võtmes nägema perekonna rolli erinevate probleemide tekkel ja nende lahendamisel. Just perekonna olulisus pani mind liikuma pereteraapia suunas. Praegu kannan endaga igapäevaselt kaasas siirast usku sellesse, et pereteraapiast on kasu väga erinevate probleemide lahendamisel. Ometi tõden ma ka keerukust, mida tee muutuste poole endaga kaasa toob. Seda näen nii klienditöös kui ka isiklikes suhetes. Olen Eesti Pereteraapia Ühingu liige.
Psühholoog-nõustajana, hiljem pere- ja paariterapeudina, olen aktiivselt praktiseerinud alates 2008. aastast. Pereteraapiale lisaks olen läbinud erinevaid paariteraapia ja kriisitöö pädevuskoolitusi. Olen IMAGO suhteterapeut-koolitaja (adv) ja EFT (Tunnetekeskne pere- ja paarisuhteteraapia) terapeut. Oman ka perelepitaja pädevust. Lisaks eelpool nimetatule olen ennast täiendanud erinevatel koolitustel (geštaltteraapia-, kognitiiv- käitumisteraapia- ja motiveeriva intervjueerimine, lahenduskeskne lühiteraapia, mentaliseerimisel põhineva ravi väljaõpe, kliinilise psühholoogia, traumatöö ning teistel professionaalsetel kursustel. Perenõustajana oman ka kogemusi töös peredega, kus on probleeme alkoholi või narkootikumide kuritarvitamisega/sõltuvusega ja vägivalla kasutamisega (perekeskne lähenemine). Lisaks psühholoogi ja pereterapeudi kutsele olen lõpetanud TÜ-s Majandusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi religiooniantropoloogias. Olen abielus ja kolme lapse ema. Viin nõustamist läbi eesti keeles ja saan vajadusel hakkama ka vene keelega.
Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis sotsiaaltöö eriala bakalaureuse- ja magistriõppe. Meditsiiniõe kutse olen omandanud Tallinna Meditsiinikoolis. Kolm aastat olen õppinud õigusteadust Akadeemias Nord (lõpetamata). Olen omandanud Tallinna Ülikoolis lisaerialana lastekaitsenõustaja kutse ja omandanud pereterapeudi kutse pereteraapia pädevuskoolitusel. Olen töötanud meditsiiniõena, sotsiaaltöö peaspetsialistina, kriminaalhooldusosakonna juhatajana, õigusnõustajana. Alates 2008-2017a töötasin Tartu vanglas sotsiaaltöötajana. Lepinguliselt töötasin ka lektorina Tartu Kustehariduskeskuses (ärieetika, ärietikett, suhtlemisõpetus) ning koolitusfirmas OÜ Reiting PR (motivatsioonikoolitus, tööklubi). Olen läbinud erinevaid koolitusi (lahutusseminari juhendaja, motiveeriv intervjueerimine, sissejuhatus kognitiiv-käitumisteraapiasse jne), mis kõik on toetanud minu rännakut punktist A punkti B. Olen vabaabielus, mul on kolm last. Mulle meeldivad inimesed ja ma naudin tööd, mida ma teen. Vabadel hetkedel armastan oma lastega mõtteid vahetada, vaikselt mõelda ja suurelt unistada.
Asusin psühholoogiat õppima 2002. aastal Tallinna ülikooli, kuna mind paelus väga kliiniline psühholoogia. Õpingute käigus on liikunud minu huvi nii kriminaalpsühholoogia kui ka neuropsühholoogia valdkondades – ja nende kokkupuutepunktides. Seetõttu läksin tööle Tartu vanglasse, kus osalise koormusega töötan seniajani. Just tänu Tartu vangla kolleegidele sattusin pereteraapia algkoolitusele, kus mul meenus, et olen Tallinna ülikoolis läbinud sarnase aine, mis mulle väga meeldis. Kuid ilmselt olin tol ajal veel liiga noor sellest kinnihaaramiseks. See, mis algkoolitusel pakuti, kõnetas mind väga ning asusingi pereteraapiat edasi õppima. Leian, et saadud teadmised on olnud mulle väga toeks nii oma laste kasvatamisel kui ka minu isiklikes suhetes. Ning järjest enam näen, et saan kasulikum olla ka spetsialistina – eriti seetõttu, et usun sellesse, mida teen. Kõige tähtsamad rollid minu elus on minu jaoks seotud minu perega – elukaaslase ja kahe pojaga, kuid pean ennast ka loodus- ja fotohuviliseks, kes naudib nii kirja- kui kokakunsti, millega oma vaba aega sisustan.
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaaltöö eriala, kõrvalerialaks psühholoogia. Olen töötanud pereterapeudina Tartu Herbert Masingu koolis ja Tartu Laste Tugikeskuses. Samuti teen eravastuvõtte. 2012. aastal läbisin kursuse “Sissejuhatus perepsühholoogiasse ja psühhoteraapiasse”. 2015. aastal lõpetasin II astme pereterapeutide pädevuskoolituse ning 2017. aasta detsembris lõpetasin III astme pereterapeutide pädevuskoolituse (superviseeritud praktika). Olen Eesti Pereteraapia Ühingu liige. Olen läbinud gestaltteraapial baseeruva isiksusliku arengu kursuse, osalenud Gordoni perekoolis, läbinud mitmeid Tartu Ülikooli ja Tartu Rahvaülikooli poolt pakutud isiksusliku arengu kursusi. Tegelen jooga ja tantsimisega, mis hoiab tasakaalus minu füüsilise ja vaimse poole. Olen abielus, kolme tütre ema. Hetkel kasvavavad meie peres kaks teismelist ja üks kaheaastane, seega puutun igapäevaselt kokku erinevas vanuses ja arenguetapis väga erinevate vajadustega lastega. Tean, kui suur väljakutse on selle kõrvalt mitte unarusse jätta paarisuhet, mis on perekonna vundament ning veel leida aega iseendale, erinevatele elu rikastavatele ja rõõmustavatele tegevustele väljaspool pereringi. Olen kogenud, kui väga kõik peres toimuv mõjutab kõiki pereliikmeid, ja kuidas anda oma panus, et suhted peres oleksid harmoonilised. Soovin, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks võimalik kogeda õnnelikke suhteid oma lähedastega. Hetkel olen lapsehoolduspuhkusel, kuid loodan peatselt oma suurepärase töö juurde naasta, kus oma uute toredate klientidega kohtuda!
Olen psühholoogina töötanud 2004. aastast. Praktilise töökogemuse olen saanud vanglas, koolis, rehabilitatsioonisüsteemis ja liikluspsühholoogina. Lisaks psühholoogi haridusele olen lõpetanud TLÜs kuntsiteraapiate magistrantuuri ja saanud pereterapeudi väljaõppe. Alates 2012. aastast juhin nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskust ProVida Kliinik OÜ ning võtan vastu inimesi psühholoog-pereterapeudina. Koolitan lapsevanemaid vanemlusprogramm „Imelised aastad“ raames ja alates 2016. aastast viin läbi tööalast nõustamist ehk supervisioone. Oma töös kasutan erinevaid terapeutilisi lähenemisi nt süsteemne, lahenduskeskne lühiteraapia, loovteraapia, EFT (Tunnetekeskne paariteraapia), Imago dialoog, skulptuur vm. Pereteraapia juurde jõudsin 2012. aastal esmalt läbi töö, kuid veel tundsin vajadust nii isikliku arengu kui ka huvi enda peres toimuva vastu. Minus tekkis soov leida oma pereprobleemidele vastuseid. Millistel põhjustel käitumismustrid käivad põlvest põlve ja korduvad samad probleemid? Kuidas on juhtunud nii, et meie peres pole mehed juba mitmeid generatsioone olulised ja tarvitavad liiast alkoholi? Mida mina saan muuta, et minu enda suhe abikaasaga oleks erinev minu vanemate omast? Kuidas saame meie mehega kasvatada poega nii, et minu liigne armastus tema vastu ei põhjustaks ülehoolitsemist? Kuidas olla üks hästi funktsioneeriv perekond? Jne. Minu soov on näha ja näidata peret kui ühtset süsteemi, kus kõik pereliikmed mängivad olulist rolli ja mõjutavad üksteist. Südamelähedaseks teemaks pean ka paaride nõustamist, kellel on raskusi lapse saamisel ning on seetõttu suure pinge al Peale pideva enda teadmiste arendamise ja rakendamise on minu jaoks elus oluline leida tasakaal töö, pere ja vaba aja vahel. Väärtustan koosolemise aega abikaasa, lapse ja sõpradega. Samuti ei ütle ära põnevast raamatust, kaasahaaravast filmist ja vahel ka lihtsalt niisama olemisest.