Superviseeritavad pereterapeudid

Veelika Jõgi

Olen ise kogenud, et inimese jaoks on väga oluline teadmine ja kogemus, et keegi on kõrval toeks – eriti raskel ajal. Keegi, kes kuuleb ja märkab, aga kindlasti ka tõeliselt kuulab. See on olnud minu ajend nii hingehoiu- kui pereteraapiaõpinguteks. Soovin olla inimeste kõrval olemas ja neid kuulata, kui nad seda kõige rohkem vajavad. 2004. aastal lõpetasin hingehoiu eriala, edaspidi olen osalenud täiendkoolitustel. 2018 aastal omistasin hingehoidja 6. taseme kutsetunnistuse. Abielus olen olnud tänaseks 17 aastat ning kogenud selle aja jooksul olukordi, millega toimetulek on olnud keeruline nii mulle kui mu abikaasale. Meie peres kasvab kaks teismelist last: poeg ja tütar. Vajadus uurida, mis mu peres toimub, on minus olnud alati. Uudishimu on aastate jooksul kasvanud. Erinevaid peresid kohates on esile kerkinud küsimused abiellumisest ja lahutamisest: on neid, kes abielluvad ja lahutavad ning on edasi väga kartlikud uue suhte loomisel kui ka neid, kes abielluvad mitu korda. Laste osas küsimused, miks on lapsi, kes kaklevad omavahel ja sealsamas lapsi, kes seda ei tee? Hingehoiutöös ette tulnud küsimused peredele toeks olemise juures on toonud minus esile vajaduse ennast edasi arendada. 2019. aastal asusin õppima pereteraapiat. Minu mõistmine peresüsteemide suhtes on avanenud ja ma mõistan peredes toimuvat paremini – mu silmaring on avardunud ning see on aidanud peresid paremini toetada. Olen leidnud oma peresüsteemile lahendusi, mida olen otsinud ning mul on oskused, et aidata ka teisi lahendusteni jõudmisel. Kui soovid, et aitaksin ka Sind lahendusteni jõudmisel või soovid leida vastuseid küsimustele, mis ootavad vastamist, siis võta minuga ühendust. Nõustamisi saab kokku leppida Põlvas ja Võrus.

veelikajogi@gmail.com

Tel. number

+372 5 219 240

E-post

kiira@perekonsultatsioonid.ee

Perekonsultatsioonid OÜ;  Tartu, Riia 15B, 51010
Reg. Nr: 11478621
Majandustegevusteade nr: 159297
SEB a/a EE521010220106834018

Powered by

Monika Väärt

Oma haridusteel olen läbinud mitmeid kõrgkoole ja erialasid ning Viimaks jõudnud pereterapeudi väljaõppesse. Kolme lapse emana ning oma töös laste, noorte ja nende peredega tooksin välja, kui olulised on peres turvaline toetus, üksteisemõistmine ja emotsionaalne kontakt pereliikmete vahel. Kuid sageli on perel vaja nõustaja suunamist, et märgata kitsaskohti aga ka ressursse, vaadates probleeme süsteemselt ehk igat pereliiget kui peresüsteemi osa. Olen olemas, kui vajad minu abi.

Signe Uustal

Psühholoog-nõustajana, hiljem pere- ja paariterapeudina, olen aktiivselt praktiseerinud alates 2008. aastast. Pereteraapiale lisaks olen läbinud erinevaid paariteraapia ja kriisitöö pädevuskoolitusi. Olen IMAGO suhteterapeut-koolitaja (adv) ja EFT (Tunnetekeskne pere- ja paarisuhteteraapia) terapeut. Oman ka perelepitaja pädevust. Lisaks eelpool nimetatule olen ennast täiendanud erinevatel koolitustel (geštaltteraapia-, kognitiiv- käitumisteraapia- ja motiveeriva intervjueerimine, lahenduskeskne lühiteraapia, mentaliseerimisel põhineva ravi väljaõpe, kliinilise psühholoogia, traumatöö ning teistel professionaalsetel kursustel. Perenõustajana oman ka kogemusi töös peredega, kus on probleeme alkoholi või narkootikumide kuritarvitamisega/sõltuvusega ja vägivalla kasutamisega (perekeskne lähenemine). Lisaks psühholoogi ja pereterapeudi kutsele olen lõpetanud TÜ-s Majandusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi religiooniantropoloogias. Olen abielus ja kolme lapse ema. Viin nõustamist läbi eesti keeles ja saan vajadusel hakkama ka vene keelega.

 

Lii Lilleoja

Olen pereterapeut, pere- ja kasvatusnõustaja. Pereteraapia juurde jõudsin küpses keskeas olles mõistnud, et see valdkond pakub mulle tõeliselt huvi. Läbisin pereteraapia õpingud, mis on lisanud senistele teadmistele palju väärtuslikku. Olen veendunud, et pere on süsteem, mille kõik liikmed mõjutavad üksteist ning kõige tulemuslikum on toetada peret tervikuna. Hea aluse perede murede ja toetusvajaduste mõistmiseks on mulle andnud ka esmase haridusena Tartu Ülikoolis omandatud eripedagoogika eriala, magistriõpingud kasvatusteadustes ning arvukad koolitused. Vajalikke kogemusi tööks erinevas vanuses laste, noorte ja täiskasvanutega olen aastate jooksul ammutanud ka tööst eripedagoogi, logopeedi, klassiõpetaja ja õppejõuna. Lisaks on elu pakkunud võimalusi olla ärakuulajaks ja toeks neile, kel on tulnud olla silmitsi keeruliste eluolukordadega. Aga kõige enam on mind mõjutanud enam kui kolm aastakümmet kestnud abielu ning ühiselt üles kasvatatud kolm poega. Eriliseks kogemuseks on olla vanaemaks viiele lapselapsele. Pakun pereteraapiat ning kasvatusnõustamist. Vastuvõtt Tallinna kesklinnas. Nõustan eesti keeles.

Mare Vennik

Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli, kus omandasin alus- ja esiõpetuse eriala, lisaerialaks valisin lapsepsühholoogia. Hiljem süvenes minu huvi psühholoogia vastu ning kaitsesin psühholoogia magistrikraadi Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudis. Selleks, et pakkuda peredele professionaalset tuge, olen läbinud pereteraapia 5-aastase väljaõppe. Kuulun Eesti Koolipsühholoogide Ühingusse ning Eesti Pereteraapia Ühingusse. Minu varasem tegevus on olnud seotud eelkõige laste ja peredega. Olen töötanud psühholoogi ja perenõustajana ning oman töökogemust nii haridus- kui tervishoiusüsteemis. Oma töös pean oluliseks peresüsteemi kui terviku mõistmist ja toetamist. Pere- või paariprobleemide lahendamine on tõhus viis inimese heaolu ja igapäevase toimetuleku parandamiseks. Lastega perede puhul on paratamatu, et vanemate pinged kanduvad üle ka lastele. Seetõttu on mõistlik alustada vanematest, kes võivad esmalt vajada ise abi, mõistmist ja tuge – olgu siis isiklike murede, lapse arenguliste probleemide või paarisuhte osas. Usun, et lahendamatuid olukordi ei ole olemas. Olen olnud üle 30 aasta abielus, kahe täiskasvanud ja ühe kooliealise tütre ema ning tänaseks ka vanaema. Pakun pere- ja paariteraapiat ning individuaalset nõustamist. Nõustan eesti keeles, vajadusel ka vene keeles.

Sille Õun

Olen õppinud Tallinnas ja omandanud psühholoogia eriala magistrikraadi. Õpingute kõrvalt avanes võimalus asuda tööle psühholoogina Pärnu Psühhiaatriakliinikusse, kus töötasin 8 aastat. Töötades individuaalselt sai mulle üsna kiirelt selgeks, et iga inimese taga on peresüsteem ja süsteemi mõjud on võimsad. Sealt algas mul sügavam huvi süsteemse pereteraapia vastu. Olen omandanud pereterapeudi kutse ja siiani töötanud suurema osa ajast peredega. Olen täiendanud ennast erinevate erialaste koolituste osas mille tulemuseks olen saanud veel paremini aidata inimesi oma töös. Hetkel töötan ka SA TÜ Psühhiaatriakliinikus osalise koormusega. Oma töös pean oluliseks perede teadlikkuse tõstmist, mis viib omakorda paremale arusaamale oma lähedaste suhtes ja aitab lahendada erinevaid probleeme. Elus tuleb ikka ette olukordi, millega ei osata või on raske hakkama saada, siis on oluline endas leida see julgus abiküsimise järele. Perekond – see on midagi suurt ja võimast, mille nimel tasub vaeva näha ja tööd teha, et kõik end peresüsteemis rahuoleva ja õnnelikuna tunneks. Minu praktilise töö kogemus hõlmab klientide individuaalset nõustamist, paari- ja peretööd. Olen 24 aastat abielus, kolme suurepärase lapse ema.

 

Marika Käggo

Olen psühholoogina töötanud 2004. aastast. Praktilise töökogemuse olen saanud vanglas, koolis, rehabilitatsioonisüsteemis ja liikluspsühholoogina. Lisaks psühholoogi haridusele olen lõpetanud TLÜs kuntsiteraapiate magistrantuuri ja saanud pereterapeudi väljaõppe. Alates 2012. aastast juhin nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskust ProVida Kliinik OÜ ning võtan vastu inimesi psühholoog-pereterapeudina. Koolitan lapsevanemaid vanemlusprogramm „Imelised aastad“ raames ja alates 2016. aastast viin läbi tööalast nõustamist ehk supervisioone. Oma töös kasutan erinevaid terapeutilisi lähenemisi nt süsteemne, lahenduskeskne lühiteraapia, loovteraapia, EFT (Tunnetekeskne paariteraapia), Imago dialoog, skulptuur vm. Pereteraapia juurde jõudsin 2012. aastal esmalt läbi töö, kuid veel tundsin vajadust nii isikliku arengu kui ka huvi enda peres toimuva vastu. Minus tekkis soov leida oma pereprobleemidele vastuseid. Millistel põhjustel käitumismustrid käivad põlvest põlve ja korduvad samad probleemid? Kuidas on juhtunud nii, et meie peres pole mehed juba mitmeid generatsioone olulised ja tarvitavad liiast alkoholi? Mida mina saan muuta, et minu enda suhe abikaasaga oleks erinev minu vanemate omast? Kuidas saame meie mehega kasvatada poega nii, et minu liigne armastus tema vastu ei põhjustaks ülehoolitsemist? Kuidas olla üks hästi funktsioneeriv perekond? Jne. Minu soov on näha ja näidata peret kui ühtset süsteemi, kus kõik pereliikmed mängivad olulist rolli ja mõjutavad üksteist. Südamelähedaseks teemaks pean ka paaride nõustamist, kellel on raskusi lapse saamisel ning on seetõttu suure pinge al Peale pideva enda teadmiste arendamise ja rakendamise on minu jaoks elus oluline leida tasakaal töö, pere ja vaba aja vahel. Väärtustan koosolemise aega abikaasa, lapse ja sõpradega. Samuti ei ütle ära põnevast raamatust, kaasahaaravast filmist ja vahel ka lihtsalt niisama olemisest.

 

Kaisa Põld

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaaltöö eriala, kõrvalerialaks psühholoogia. Olen töötanud pereterapeudina Tartu Herbert Masingu koolis ja Tartu Laste Tugikeskuses. Samuti teen eravastuvõtte. 2012. aastal läbisin kursuse “Sissejuhatus perepsühholoogiasse ja psühhoteraapiasse”. 2015. aastal lõpetasin II astme pereterapeutide pädevuskoolituse ning 2017. aasta detsembris lõpetasin III astme pereterapeutide pädevuskoolituse (superviseeritud praktika). Olen Eesti Pereteraapia Ühingu liige. Olen läbinud gestaltteraapial baseeruva isiksusliku arengu kursuse, osalenud Gordoni perekoolis, läbinud mitmeid Tartu Ülikooli ja Tartu Rahvaülikooli poolt pakutud isiksusliku arengu kursusi. Tegelen jooga ja tantsimisega, mis hoiab tasakaalus minu füüsilise ja vaimse poole. Olen abielus, kolme tütre ema. Hetkel kasvavavad meie peres kaks teismelist ja üks kaheaastane, seega puutun igapäevaselt kokku erinevas vanuses ja arenguetapis väga erinevate vajadustega lastega. Tean, kui suur väljakutse on selle kõrvalt mitte unarusse jätta paarisuhet, mis on perekonna vundament ning veel leida aega iseendale, erinevatele elu rikastavatele ja rõõmustavatele tegevustele väljaspool pereringi. Olen kogenud, kui väga kõik peres toimuv mõjutab kõiki pereliikmeid, ja kuidas anda oma panus, et suhted peres oleksid harmoonilised. Soovin, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks võimalik kogeda õnnelikke suhteid oma lähedastega. Hetkel olen lapsehoolduspuhkusel, kuid loodan peatselt oma suurepärase töö juurde naasta, kus oma uute toredate klientidega kohtuda!

Mirjam Veermäe

Asusin psühholoogiat õppima 2002. aastal Tallinna ülikooli, kuna mind paelus väga kliiniline psühholoogia. Õpingute käigus on liikunud minu huvi nii kriminaalpsühholoogia kui ka neuropsühholoogia valdkondades – ja nende kokkupuutepunktides. Seetõttu läksin tööle Tartu vanglasse, kus osalise koormusega töötan seniajani. Just tänu Tartu vangla kolleegidele sattusin pereteraapia algkoolitusele, kus mul meenus, et olen Tallinna ülikoolis läbinud sarnase aine, mis mulle väga meeldis. Kuid ilmselt olin tol ajal veel liiga noor sellest kinnihaaramiseks. See, mis algkoolitusel pakuti, kõnetas mind väga ning asusingi pereteraapiat edasi õppima. Leian, et saadud teadmised on olnud mulle väga toeks nii oma laste kasvatamisel kui ka minu isiklikes suhetes. Ning järjest enam näen, et saan kasulikum olla ka spetsialistina – eriti seetõttu, et usun sellesse, mida teen. Kõige tähtsamad rollid minu elus on minu jaoks seotud minu perega – elukaaslase ja kahe pojaga, kuid pean ennast ka loodus- ja fotohuviliseks, kes naudib nii kirja- kui kokakunsti, millega oma vaba aega sisustan.

Kätlin Servet

Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis sotsiaaltöö eriala bakalaureuse- ja magistriõppe. Meditsiiniõe kutse olen omandanud Tallinna Meditsiinikoolis. Kolm aastat olen õppinud õigusteadust Akadeemias Nord (lõpetamata). Olen omandanud Tallinna Ülikoolis lisaerialana lastekaitsenõustaja kutse ja omandanud pereterapeudi kutse pereteraapia pädevuskoolitusel. Olen töötanud meditsiiniõena, sotsiaaltöö peaspetsialistina, kriminaalhooldusosakonna juhatajana, õigusnõustajana. Alates 2008-2017a töötasin Tartu vanglas sotsiaaltöötajana. Lepinguliselt töötasin ka lektorina Tartu Kustehariduskeskuses (ärieetika, ärietikett, suhtlemisõpetus) ning koolitusfirmas OÜ Reiting PR (motivatsioonikoolitus, tööklubi). Olen läbinud erinevaid koolitusi (lahutusseminari juhendaja, motiveeriv intervjueerimine, sissejuhatus kognitiiv-käitumisteraapiasse jne), mis kõik on toetanud minu rännakut punktist A punkti B. Olen vabaabielus, mul on kolm last. Mulle meeldivad inimesed ja ma naudin tööd, mida ma teen. Vabadel hetkedel armastan oma lastega mõtteid vahetada, vaikselt mõelda ja suurelt unistada.

 

Piret Hallast

Olen läbinud pereterapeudi väljaõppe Psühhoteraapia ja Nõustamise koolituskeskuses. Õppisin ülikoolis eripedagoogikat ning kõrvalerialana psühholoogiat. 2006 aastast alates olen inimestega töötanud. Pereterapeudina olen töötanud Eesti Pereteraapia Keskuses ning mitmes rehabilitatsioonimeeskonnas. Minu tee pereteraapiani pole olnud sirgjooneline. Olles maailmaparandajaliku suhtumisega otse ülikoolist alaealiste komisjoni tööle sattunud, kogesin mõne esimese kuuga intensiivset läbipõlemist. See oli alguspunktiks minu enesearenduslikul teel, kus esimeseks toetuspunktiks sai mulle gestaltteraapia. Mida aeg edasi, seda enam hakkasin tööalases plaanis ning ka isikliku elu võtmes nägema perekonna rolli erinevate probleemide tekkel ja nende lahendamisel. Just perekonna olulisus pani mind liikuma pereteraapia suunas. Praegu kannan endaga igapäevaselt kaasas siirast usku sellesse, et pereteraapiast on kasu väga erinevate probleemide lahendamisel. Ometi tõden ma ka keerukust, mida tee muutuste poole endaga kaasa toob. Seda näen nii klienditöös kui ka isiklikes suhetes. Olen Eesti Pereteraapia Ühingu liige.

Kairit Kivimäe

Olles töötanud kümme aastat lasteaiaõpetajana ning lõpetanud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži klassiõpetaja erialal, suundusin edasi õppima psühholoogiat ja kaitsesin aastal 2012 psühholoogia magistrikraadi. Teadsin, et soovin edaspidi töötada laste ja peredega, neid nõustades ja toetades. Lisaks saadud teoreetilistele teadmistele koolis, tundsin, et oleks vaja omandada praktilisi kogemusi ja saada väljaõpet suure kogemustepagasiga praktikutelt, et igapäevatöös omada vajalikke oskusi. Seetõttu alustasin 2013. aastal pereteraapia jätkukursusega, kus on vajalik teostada tööd eelkõige iseendaga, mis suurendab terapeudi tehnilist kompetentsust ja teadmiste taset läbi oma kogemuste. Olen ennast täiendanud erinevatel psühholoogia-alastel kursustel (loetelu vt SIIT). Hetkel töötan koolipsühholoogina. Olen Eesti Pereteraapia Ühingu ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige. Oman 24-aastast kooselu kogemust, peres kasvab kaks poega (sündinud 1994 ja 2005). Minu vaba aja lemmiktegevusteks on tervisesport, reisimine ja lugemine. Olen oma tarbeks õppinud fotograafiat ning mulle meeldib pildile püüda kauneid hetki loodusest ja laste vahetuid emotsioone.

Külli Joasaar

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala (magister). Olen omandanud pereterapeudi kutset pereteraapia pädevuskoolituselel. 2013. aasta kevadel alustasin pereteraapia praktikat TÜ Psühhiaatriakliinikus. Olen Eesti Pereterapeutide Ühingu liige. Alates 2012 sügisest olen Lahendus.net vabatahtliku nõustamismeeskonna liige. Olen lõpetanud ka TÜ majandusteaduskonna ning oman pikaaegset kogemust töös inimestega ettevõtluse ja personali valiku valdkonnas. Olen vabaabielus, kolme lapse ema. Kaksikud Karoliina ja Robin on nelja-aastased, noorim poeg ühe-aastane. Vabal ajal meeldib mulle tantsida rahvatantsu ning avastada erinevaid kultuure ja maid. Naudin Eestimaa suve ja Peipsi randa ning väljasõite koos perega. Olen veendunud, et igast olukorrast on väljapääs ning iga inimene väärib naeratust näole. Pilve taga on alati päike! Süsteemne pereteraapia on mulle hingelähedane, sest ma usun, et kõik inimesed on mõjutatud ümbritsevatest suhetest. Inimene on küll indiviid, aga elu on paljuski grupitöö, mitte individuaalne sooritus. Pereteraapia praktikas näen, kuidas abi saavad nii individuaalsete probleemide kui ka paari- ja pereprobleemidega pöördunud inimesed. Suhted on kui taimed, mille eest hoolitsedes ja millele toitu andes pakuvad nad vastu rõõmu ja püsivad elujõulised.

Rena Pent

Olen õppinud psühholoogiat ja töötanud nii karjäärinõustaja kui koolipsühholoogina. Olen läbinud pereteraapia väljaõppe ja oma igapäevatöös tegelen noorte, paaride ja perede nõustamisega. 2013. aastal läbisin koos oma abikaasaga PREP-paarisuhtekoolitaja väljaõppe. Olen Eesti Pereterapeutide Ühingu liige. Usun, et suhted peres on oluline ressurss ja heade suhete hoidmiseks on vaja tööd teha. Soovin aidata peredel leida nende tugevusi, et suhtes säiliks mõistmine, usaldus ja tasakaal. Olen üle 20 aasta abielus ja peres kasvab kaks last.

Tiit Kõnnussaar

Pereteemadega olen tõsisemalt tegelenud alates 1992 aastast, kui pereelu ja lastekasvatuse kohta tekkis nii palju küsimusi, et ei jäänud muud üle, kui tuli asutada Noore Pere Leht, millest hiljem sai ajakiri Pere ja Kodu. Sellele järgnes kirjastus Väike Vanker, mis juba 16 aastat kirjastab peamiselt lastekasvatuse ja suhetega seotud raamatuid. Mõne aja pärast tundsin, et minu huvi inimeste ja suhetega töötada on palju tõsisem ja nii läksin 2005 aastal õppima suhtlemistreeneriks ja 2006 aastal Gordoni Perekooli koolitajaks. Edasi järgnes juba loogilist rada mööda PREP-paarisuhte koolitajate ja nõustajate väljaõpe, psühhodraama õpingud ja samal ajal Tallinna Ülikoolis teise kõrghariduse – psühholoogia – omandamine. Tänaseks olen läbinud pereteraapia väljaõppe ja töötan pereterapeudina Ambromed Kliinikus ja oman erapraksist Tartu Pereteraapia Keskuses.

 

Liis Hango

Olen pere- ja paarisuhtenõustajana tegutsenud aastast 2013. Tahan aidata peredel aru saada, mis võib „viltu minna“ või on juba läinud ja kuidas leida endas, oma peres ja ümbritsevas ressursse, et soovitud rajale tagasi jõuda. Pean pereteraapiat efektiivseks meetodik, mis aitab tõsta oma ja oma lähedaste rahulolu eluga ja vähendada nii igapäevaprobleeme kui tulla paremini toime juba mitmeid põlvkondi väldanud käitumismustritega. 2013. aasta kevadel alustasin pereteraapia praktikat TÜ Psühhiaatriakliinikus. Olen läbinud pereteraapia väljaõppe (III pädevusaste) ja olen Eesti Pereterapeutide Ühingu liige. Minu teine suur väljaõpe (-kutse) ja tegevusvaldkond on Tartu Psühhodraama Instituudis, kus õpetan psühhodraamat, sotsiomeetriat ja grupi psühhoteraapiat. Olen psühhodraama lavastaja (CP, TEP õppes). Olen psühhodraama tegelenud nüüdseks 11 aastat ja see on olnud kindlasti „mind muutev“ ehk transformatsiooniline protsess. G. H. Mead on öelnud, et meie enesekontseptsioon on nii õhuke, et oma suhteid ja sidemeid teiste inimestega ning nende tõlgendusi on võimalik muuta. Kui muutuvad tõlgendused, avaneb uus perspektiiv ja selle kaudu muutud ka ise. Ehk ma usun tänu psühhodraamale täiesti kindlalt, et inimesed on võimelised muutuma ja elu saab alati paremaks minna, kui teha ja tahta. Olen õppinud ka suhtlemistreeneriks, mis võimaldab mul õpetada suhtlemis- ja kommunikatsioonioskusi nii suurematele gruppidele kui ka üksikisikutele nn coachingu vormis. Olen abielus ja kolme tütre ema

Tähe Rootsmäe-Sööt

Olen kliiniline psühholoog ja pereterapeut. Psühholoogia bakalaureuse ja magistrikraadi omandasin Tartu Ülikoolis. Psühholoogiat läksin õppima huvist inimeste vastu – miks me oleme just sellised nagu me oleme ja käitume ning mõtleme just nii nagu parasjagu seda teeme. Ülikooliõpingute ajal asusin tööle Viljandi Haiglasse, kus tegelesin põhiliselt eakate ning laste ja nende peredega. Mul on olnud hea meel töötada aastaid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriahaiglas, kus kohtun nii inimestega individuaalselt kui peredega ning teostan kognitiivsete funktsioonide ja isiksuse uuringuid. Psühhiaatriakliiniku töö on andnud mulle tähtsa kogemuse erinevate muredega tegelemisel, mõneks näiteks on söömishäired, raske depressioon, paarisuhte ja noorukite temaatika. Lisaks Tartu ja Viljandi haiglatele olen töötanud veel Tartu Usaldustelefonis vabatahtlikuna ja E.G.U. Erapraksises psühholoogina. Läbitud teraapiakoolituste hulka kuuluvad veel Lahenduskeskne lühiteraapia ning Kognitiiv­ käitumusliku teraapia algkursused. Minu töö on väga huvitav, teen seda armastuse ning pühendumusega. Pereteraapia juurde viisid mind sarnased küsimused, mis ülikooli psühholoogiat õppima. Inimene ei teguste üksinda, oleme oluliselt mõjutatud meid ümbritsevast keskkonnast, mistõttu indiviidi lähemalt vaadeldes ning käitumist analüüsides, tuleb alati vaadata ka tema keskkonda. Töö ja õpingute käigus olen mõistnud, et inimese käitumisel ja mõtlemisel on alati teatud põhjus, motivatsioon. Mõistes, mis see on ning kuidas see on tekkinud, on kergem teha muutuseid. Töö ja eraelu kandvad väärtused on mul sarnased – hindan kõrgelt oma perekonda, suhteid oma kauaaegse abikaasa ja pisikese tütrega. Kui vaba aega on, meeldib mulle lugeda, mõnd head filmi vaadata, käia looduses jalutamas, külastada kunstinäituseid.

Piret Evert

Hariduselt olen psühholoog ja lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse ja magistrikraadi psühholoogia erialal. Lisaks olen ennast täiendanud Motiveeriva Intervjueerimise koolituse ning Lahenduskeskse Lühiteraapia algkoolitusega. 2015 aastal alustasin õpinguid pereterapeutide pädevuskoolituse II astmes, et paremini mõista perekonda kui toimivat süsteemi. 2017 aastast olen superviseeritav pereterapeut. Varasem töökogemus on seotud karjääriinfo spetsialisti ja karjäärinõustamisega. Hetkel töötan koolipsühholoogina ning 2016 aastal alustasin pereteraapia praktikat Tartu Ülikooli kliinikumis, kus töötan peredega. Koolipsühholoogina puutun tihti kokku teismelistega ning nende elu sõlmpunktidega, mida üheskoos lahti harutame, kaasates vajadusel ka õpilase perekonda. Isiklikus elus olen olnud pikaaegses suhtes, millest on välja kasvanud abielu ning hetkel kasvatame koos tütart. Ma olen tänulik kogemuse eest, et sain panustada elukaaslase teismelise poja kasvatamisse ja sain isikliku kogemuse kärgpere moodustumise rõõmudest ja muredest. Ma olen veendunud, et igale keerulisele olukorrale perekonna erinevates eluetappides leidub lahendus. Lahenduse leidmiseks ja väljatöötamiseks soovitan julgelt pöörduda endale sobiva pereterapeuti poole.

Kadri Järv-Mändoja

1996. aastal Tartu Ülikoolis psühholoogiaõpinguid alustades oli mul plaan saada täiskasvanutega töötavaks psühholoogiks. Õpingute kõrvalt avanes võimalus asuda tööle Tartu psühhiaatriakliinikusse, kus ma tegutsesin kokku kuus aastat. Töötades sai mulle õige pea selgeks lapsepõlve olulisus ja mõju täiskasvanueale. Paljud probleemid ja raskused saavad alguse just kõige varasematest aastatest ning nende ületamine täiskasvanuna on tihti tunduvalt raskem. Nii valisin kõrvalerialaks lastepsühholoogia ja 2002. a. lõpetasin Tartu Ülikoolis koolipsühholoogia magistriõppe. Alates 1999 – 2008 töötasin koolipsühholoogina. 2005.a asusin õppima pereterapeutiks ning hetkel töötangi sel alal. Alates 2004.aastast olen Gordoni perekooli koolitaja Perekeskuses Sina ja Mina. Koolitan nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid. Olen abielus ja kolme poja ema.

Kairi Koppel

Lõpetasin 2010. aastal Akadeemia Nord magistriõppe psühholoogia erialal. Aastatel 2013 – 2015 omandasin Tartu Ülikoolis kliinilise psühholoogi kutse eeldusained. 2015. aastal alustasin pereterapeudi kolmeaastase väljaõppega Tallinnas. Praktilise töökogemuse olen saanud Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku psühholoogi ametikohal. Tegelen paari- ja perenõustamisega, samuti individuaalse nõustamisega. Üks osa minu tööst on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete ning riskikäitumise hindamisele ja terapeutilisele ravimisele.

Lii Kaudne

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli kasvatusteaduste magistriõppe ning täiendanud ennast põhjalikult teadveloleku, loovteraapiate ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste erinevate metoodikate valdkonnas. Üle kümne aasta olen töötanud laste ja noortega ning nende peredega. Olen läbinud pereteraapia kolmeaastase väljaõppe. Mul on rõõm teha tööd, mis mu silmi sära toob ning mind inimesena inspireerib. Töötan superviseeritava pereterapeudina ning teadveloleku ja enesejuhtimisoskuste koolitajana. Oma praktilisest tööst ning omandatud teadmistest inspireerituna olen loonud õppeprogramme nii lasteaialastele, põhikooliõpilastele kui ka peredele. Töös ja igapäevaelus olen kantud mõttest – ei ole olemas probleeme, millel puuduvad lahendused, lihtsalt lahendusega ei ole veel tegeletud või ei ole veel sobiva lahenduseni jõutud. Olen abielus ja minu peres kasvab kaks imelist õpetajat – 9-aastane tütar ja 11-aastane poeg. Abikaasaks ja emaks olemine on andnud mulle kogemuse, et suhetes kasvame läbi elukaare.

 

Lemmi Leola

Aastaid tagasi õppisin õigusteadust ja asusin tööle personalijuhina. Oman ligi 20-aastast kooselu kogemust ja olen kahe täiskasvanud lapse ema. Mõne aja eest viis rada mind perepsühholoogia koolitusele, mis aitas mõista, kui palju mõjutavad meid päritolupere mustrid ja millised seaduspärasused selles esinevad. See inspireeris mind uuesti õppima: omandasin magistrikraadi sotsiaaltöö erialal, et hiljem jätkata pereteraapia õpingutega. Õpin Kiira Järve Pereteraapia Koolis pereterapeudi pädevuskoolituse II astmel ja olen jõudnud oma õpingutega nii kaugele, et saan vastu võtta kliente. Kui soovid, et vaataksime koos sinu suhet kaaslasega, lastega või oma vanematega, võta julgesti ühendust.

Erika Kundla

Inimese olemus oma eripärade ja küsimustega on mind huvitanud varasest noorusest. Seetõttu suundusin peale gümnaasiumi lõpetamist psühholoogiat õppima. Peale ülikooli lõpetamist asusin tööle koolipsühholoogina. Psühholoogina olen töötanud 10 aastat. Olen palju tegelenud perede, noorte ja õpetajate nõustamisega. Töö käigus jõudsin arusaamisele, et hädas laps koolis on ainult jäämäe veepealne osa. Laps on osa peresüsteemist, mis teda tugevalt mõjutab. Seega leidsin, et last ilma perekonnata on keeruline aidata. Juhuse tahtel sattusin 2006 aastal õppima pereteraapia sissejuhatavale kursusele. Pereteaapia baaskursuse õpinguid alustasin 2012 aastal Tartus. Olen avastanud tänuväärse meetodi, mis on andnud mulle endale palju vastuseid ja aitab tulemuslikumalt teha oma tööd. Mulle sobib töötada nii paaride- kui laiema peresüsteemiga, aidates inimestel kujundada rahuldustpakkuvamat ja õnnelikumat pereelu. Olen abielus, peres kasvab kaks tütart ja kaks poega. Olen Eesti Pereteraapia Ühingu ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige.

Ilona Veike

“Elu on vahel nagu sassis lõngakera, mida tuleb harutama hakata, aga kui lõngaots juba leitud, siis edasi läheb kergemalt…” Inimene ja tema suhtesüsteem on mulle alati huvi pakkunud. Olen lõpetanud lisaks Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagogika magistriõppele hingehoidja baaskursuse, leina- ja kriisikoolitused, mänguterapeudi väljaõppe, kognitiivkäitumusliku teraapia algkursuse (KKT), loovteraapia kursuse ning omandanud koolitaja litsentsi kasuperede (PRIDE) ning CAP koolitajana, mis tegeleb laste väärkohtlemise ennetusega. Laste ja noortega tegeledes tekkis huvi peresüsteemi kui terviku vastu ning alustasin pereterapeudi väljaõpet. Pereteraapia algkursus on lõpetatud ja hetkel jätkan pereterapeutide 2.astme väljaõppes. Lähtun oma töös arvamusest, et iga inimene on koos oma eelnevatest põlvkondadest tuleneva elupagasiga eriline ja väga väärtuslik ning temas on tohutu ressurss. Just rasketest eluetappidest läbi minnes tuleb sageli esile inimese tõeline ilu ja tugevus ning sisemised peidetud jõuvarud.

Ingrid Tiido

Olen hariduselt psühholoogia magister. Igapäevaselt töötan psühholoogina, perelepitajana ja superviisor/coachina. Olen töötanud 16 aastat asendushoolduses, nendest 10 aastat psühholoogina ja nähes süsteemi seest, siis panustasin viimased 6 aastat arendusjuhina asendushooldusesse. Hetkel õpin pereteraapia pikajalises väljaõppes. Oma töös perelepitajana ja psühholoogina olen ma näinud, et pere on süsteem, kus muutus ühes pereliikmes toob kaasa muutuse kogu süsteemis. Vahest on meil inimestena hirm, me kardame muutuseid või valu. Nõustajana saan Sind toetada sellest läbi minnes, aksepteerida ja leppida asjadega mida me muuta ei saa ja näidata valikuid, mis on Sinu elus Sinu vastutada.

Kertu Kase

Soovin luua ja leida ning välja tuua parimat versiooni iseendast läbi pereteraapia õpingute ja enesearengu ning psühholoogilise töö. Aitan selles ka oma kliente, et koos probleemidele lahendusi leida, lähisuhteid parandada ja paremini iseendast aru saada, toetudes pereteraapia süsteemsele lähenemisele. Lõpetasin psühholoogia eriala ja praegu olen II astme pereterapeutide väljaõppes praktiseeriv pereterapeut. Olen õppinud väga erinevate psühholoogide ja terapeutide käe all ning õpingud jätkuvad igapäevaselt. Omandades uusi teadmisi ja mõistes selgemalt enda peremustreid, saan pakkuda kvaliteetsemat teenust enda klientidele ning see on põnev teekond, mida käia. Olen palju maailmas ringi rännanud ning välismaal elanud, mis on laiendanud minu maailmapilti ja aidanud avatumalt mõelda ning lahendusi näha. Suhtlemine erinevate rahvustega ja eri vanusegruppidega on aidanud minu töös klientidega paremat mõistmist luua. Hetkel töötan psühholoogi ning nõustajana noorukite ja lastega ning nende peredega. Pakun pereteraapiat paaridele ja peredele või süsteemset lähenemist individuaalseanssidel. Usun, et igas inimeses on palju ressurssi ja tugevusi, mida välja tuua ning olen hea meelega abiks, et aidata see üles leida kui endal on tunne, et enam ei jaksa ning ei tea, kuidas edasi minna. Kirjuta mulle kui soovid enda lähisuhteid kvaliteetsemaks muuta ja vajad abi ning toetust erinevate probleemidega toimetulekul, mis elus ja perekonnas ette tulevad. Või on hoopis soov näha enda pere- ja käitumismustreid, leida ressurssi iseendas. Töötan Tallinnas, eesti ja inglise keeles. Küsimusi saab küsida ja nõustamisele registreerida minuga emaili teel ühendust võttes.

Elise Tõllimäe

Keskkooli lõpetades otsustasin minna õppima sotsiaaltöö korraldust, sest tundsin, et tahan töötada inimestega. Mulle meeldis juba siis inimesi kuulata, mõista nende raskusi ja murekohti ning püüda koos nendega leida neile lahendusi. Erinevad praktika kohad aitasid leida oma kohta süsteemis ning pisut üle aasta kuulus minu süda sõltlaste toetamisele. Kuna tundsin vajadust mõista neid süsteeme, millest abipakkumise teenused sõltuvad läksin magistrantuuri õppima avalikku haldust. Pärast õpinguid võtsin koos elukaaslasega aja maha ning elasime ja töötasime välismaal, mõlemad oma eriala väliselt. See kogemus andis mulle ülevaate paarisuhte toimimisest, selle olulisusest ning ka sellest, mida ning kui palju tuleks sellesse ise panustada. Samuti andis see kogemus kinnitust sellest, et mulle meeldivad inimesed ning suhtlemine. Viis aastat tagasi naasimegi Eestisse ning ma alustasin uuelt lehelt ning asusin tööle keerulise saatusega noorukitega, Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Oma tööd mõndaaega tehes märkasin, kui oluline on perekond ning ka seda, et mõnikord vajab pere tuge ja abi, et tulla välja kriisist, olla üksteisele toeks ja olemas. Peredele oli oluline meenutada, millised ressursid neil on. Seega olen õppimas pereterapeudiks, et olla peredele toeks ja kaasteeliseks nende teekonnal. Hiljuti saime elukaaslasega ka ise väikese poisi vanemateks ning see aidanud mul paremini mõista, milliseid väljakutseid võib uus roll esitada. Kuidas see muudab ja mõjutab paarisuhet ning suhet minu enda vanematega ning ka minu suhet minu endaga. Kui ka Sinul on huvi ja soov oma suhteid paremini mõista, õppida paremini tundma nii ennast kui oma lähedasi võta minuga ühendust. Saame koos avastada, milliseid ressursse ning võimalusi Sinus ja Sinu peres peitub. Ära jää oma murede ning mõtetega üksi, saan Sind aidata teekonnal paremate suheteni!

Ольга Игнатовец

Здравствуйте, меня зовут Ольга..я просто человек, женщина, жена, мама, дочь, сестра и т.д. и еще я семейный терапевт. Мой путь к этой профессии был длинным, но интересным процессом, который и был по сути моей жизнью. Как сейчас я понимаю, все: и плохое и хорошее и всякое разное было неслучайно и в каждом мгновении и обстоятельствах был свой глубокий смысл и значение для формирования меня такой какая я есть сейчас. Конечно же свою роль в формирования моей личности сыграли как внутрисемейные процессы: разводы, зависимости..неустроенность и т.д. так и общественные социальные процессы. Например те же 90-е на которые выпал мой переходный возраст, а родители, как и все в те годы, не знали что их ожидает завтра. Конечно же, будучи любящей и хорошей дочкой, вместо своих задач характерных для данного пубертатного периода (самоидентификация и т.д.), я старалась быть идеальной, удобной ..чтобы не усложнять и так тяжелую жизнь взрослых. Немного повзрослев я уже стала в большей степени отвечать за их благополучие, забыв на долгие годы о себе, своих потребностях и желаниях. Что такое эмоции и что они, как оказалось, есть и у меня, я вообще узнала совсем недавно)). Образование и профессия выбиралась по принципу «где круче всего». Экономист, юрист, банкир..В результате лишь к 30 годам, я смогла осознать что в качестве своего призвания я вижу работу с семьями. Благодаря своей работоспособности, целеустремленности и жизнелюбию, мне удалось поддержать свою семью, в которой я родилась и как представилась возможность, развиться и стать специалистом и в интересующей меня области…но тут я столкнулась с неразрешимой для себя задачей. Примера счастливой семьи в моей семье и предыдущем поколении не было..традиции были утеряны и мне пришлось учиться самой с нуля. В 36 лет я наконец встретила человека, своего…родственную душу и как это обычно бывает, спустя некоторое время нам стало все сложней и сложней договариваться и сохранить то, к чему мы оба так стремились и что так хотелось сберечь – нашу семью и любовь. К тому же в нашей семье росла моя дочь от первого брака и меня буквально разъедало изнутри чувство вины…что я опять не справилась, не смогла создать счастливую семью и это меня лишало сил и вводило в ступор. Пройдя вводный курс Семейный терапии, я осознала насколько наша семейная система не соответствует никаким правилам и законам и неудивительно, что все в ней несчастливы и не могут развиваться и поддерживать друг друга. Но что же делать, ведь жизнь без любимого человека не представлялась возможным, но и так жить – это самому мучатся и другого мучать. На тот момент единственным терапевтом в радиусе 100 км была моя коллега и я была вынуждена поехать в Тарту, но и там из-за очередей, нужно было ждать по 3 месяца между сеансами. Я приняла решение поступать на Профессиональное Обучение Системной Терапии в Тарту и вот я уже у финише. Впереди 2 года супервизии, что необходимо для улучшения качества терапии и оттачивания навыков. Постоянное повышение квалификации, различные обучения, супервизии и личная терапия позволяют мне быть в профессиональном тонусе. С 2017 года я являюсь членов Эстонского Общества Семейных Терапевтов. Буду рада быть рядом с Вами на Вашем пути к себе и своим родным и близким, к тем кто Вам дорог и кого Вы любите. И неважно ответят ли они Вам взаимностью, поверьте моему личному опыту – сделайте свои 50% и вне зависимости от результата вы будете счастливы и любви в Вашем сердце не только не убавится, а наоборот станет точно только больше. Предлагаю индивидуальную, супружескую и семейную терапию. Встречи провожу в Йыхви и в Тарту, также предлагаю оnline консультации. Рабочий язык – русский или двуязычные пары (+ эстонский или английский язык)

Veelika Jõgi

Olen ise kogenud, et inimese jaoks on väga oluline teadmine ja kogemus, et keegi on kõrval toeks – eriti raskel ajal. Keegi, kes kuuleb ja märkab, aga kindlasti ka tõeliselt kuulab. See on olnud minu ajend nii hingehoiu- kui pereteraapiaõpinguteks. Soovin olla inimeste kõrval olemas ja neid kuulata, kui nad seda kõige rohkem vajavad. 2004. aastal lõpetasin hingehoiu eriala, edaspidi olen osalenud täiendkoolitustel. 2018 aastal omistasin hingehoidja 6. taseme kutsetunnistuse. Abielus olen olnud tänaseks 17 aastat ning kogenud selle aja jooksul olukordi, millega toimetulek on olnud keeruline nii mulle kui mu abikaasale. Meie peres kasvab kaks teismelist last: poeg ja tütar. Vajadus uurida, mis mu peres toimub, on minus olnud alati. Uudishimu on aastate jooksul kasvanud. Erinevaid peresid kohates on esile kerkinud küsimused abiellumisest ja lahutamisest: on neid, kes abielluvad ja lahutavad ning on edasi väga kartlikud uue suhte loomisel kui ka neid, kes abielluvad mitu korda. Laste osas küsimused, miks on lapsi, kes kaklevad omavahel ja sealsamas lapsi, kes seda ei tee? Hingehoiutöös ette tulnud küsimused peredele toeks olemise juures on toonud minus esile vajaduse ennast edasi arendada. 2019. aastal asusin õppima pereteraapiat. Minu mõistmine peresüsteemide suhtes on avanenud ja ma mõistan peredes toimuvat paremini – mu silmaring on avardunud ning see on aidanud peresid paremini toetada. Olen leidnud oma peresüsteemile lahendusi, mida olen otsinud ning mul on oskused, et aidata ka teisi lahendusteni jõudmisel. Kui soovid, et aitaksin ka Sind lahendusteni jõudmisel või soovid leida vastuseid küsimustele, mis ootavad vastamist, siis võta minuga ühendust. Nõustamisi saab kokku leppida Põlvas ja Võrus.

Mari Kongi

Olen omandanud inglise keele õpetaja magistrikraadi Tartu Ülikoolis ning töötanud õpetaja, noorsootöötaja ja huvijuhina. Seega olen koostööd teinud nii laste, noorte kui täiskasvanutega. Kõige teraapia lähedasem kogemus enne pereteraapia õpinguid oli eratunde andes, mil õpilased avanesid ja soovisid jagada. Nägin, et mind usaldatakse ning et mulle sobib kuulaja roll. Nii sain viimase tõuke, et asuda õppima pereteraapiat. Mul on väike pere: abikaasa, teismeline poeg ning mõned vahvad lemmikloomad. Paralleelselt pereteraapia õpingutega olen oma pere süsteeme lahti mõtestanud juba väga kogenud terapeutide abil. Terapeudina olen praktiseerinud aastast 2019. Seega olen tänaseks olnud nii kliendi kui terapeudi rollis ja oskan mõista erinevaid vaatenurki selles protsessis. Tänu inglise keele õpetaja haridusele olen valmis nõustama nii eesti kui inglise keeles. Seega, kui tunned, et vajad kedagi, kes aitaks Sinu mõtteid, eesmärke ning vajadusi kaardistada ning tundeid selgeks rääkida, siis olen valmis selles Sind toetama! Neile, kel meeldib looduses liikuda, pakun välja ühise teraapilise jalutuskäigu Rakvere lähistel metsaradadel. See võimaldab looduse rüpes rahulikus ja toetavas keskkonnas end avada ja mõtteid vahetada. Vajadusel nõustan ka videokõne teel.

Eva Palk

Olen omandanud Tartu Ülikoolis pedagoogilise magistrikraadi ja õppinud Tartu Ülikoolis psühholoogiat. Mul on psühholoogiaõpetaja ja noortenõustaja väljaõpe ning töötan praegu koolipsühholoogi ametikohal. 2019. aastal alustasin pereteraapia II astme väljaõpet Kiira Järve Pereteraapia Koolis, mis on nüüdseks jõudnud lõpusirgele. 2022. aastal alustasin III astme väljaõppes. Õpingute algusest alates nõustan peresid ja paare. Pikaajaline töökogemus pedagoogi ja noortenõustajana on näidanud, kui oluline roll inimese elus ja arengus on peresuhetel. Suhte kvaliteet määrab meie elus peaaegu kõike ja pereteraapia on suurepärane võimalus leidmaks raskustest väljapääsu. Kui soovid teha muutusi, siis on sul just õige hetk tulla vastuvõtule. Võid tulla esialgu ka üksi, sest iseendas selgusele jõudmine on esimene samm teel õnnelike suheteni.

Vastuvõtt toimub Pärnu kesklinnas Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses Sensus, Pärnu osakonnas https://www.sensus.ee/ Pärnu linn, Hommiku 4-4-. Nõustan eesti keeles ning kokkuleppel on võimalik teha ka videonõustamisi. Vastuvõtule registreerimine tööpäeviti 08:30-16:30. Olen ka EPTÜ liige.

Julia Laanemets

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia magistriõppe cum laude(oman koolipsühholoogi kutset, tase 7), lisaks oman kraade pedagoogikas ja eesti filoloogias. Peale pereteraapia kolmeaastase väljaõppe lõpetamist läbin pereterapeudina superviseeritavat praktikat. Oma töös kombineerin pereteraapiat skeemiteraapiaga, milles oman rahvusvahelist sertifikaati (olen läbinud nii täiskasvanute kui laste ja noorte skeemiterapeudi väljaõppe). Olen koolitaja-suhtlemistreener ning positiivse vanemluse programmi “Imelised aastad” grupijuht. Nõustamis- ja teraapiatöös aitavad lisaks pere- ja skeemiteraapiale teadmised motiveerivast intervjueerimisest, lahenduskesksest lühiteraapiast, positiivsest psühholoogiast (sh teadvelolekust) ja mänguteraapiast. Töös lastega aitab mind mu karvane assistent Tupsu. Kuulun mitmesse erialaliitu, nende hulgas Eesti Pereteraapia Ühingusse, Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelisse Skeemiteraapia Ühingusse. Pakun teraapiateenust peredele ja paaridele eesti ja vene keeles oma praksises Tartus.

 

Liisi Kukk

Võtan vastu paare ja perekondi, kes soovivad lahendada probleeme, mis on tekkinud suhetes enda jaoks oluliste inimestega. Inimsuhetest olen huvitunud nii kaua, kui mäletan ja seepärast asusin pärast gümnaasiumi õppima Tartu Ülikoolis psühholoogiat. Magistrikraadi olen omandanud Tallinna Ülikooli loovteraapia erialal ning praegu õpin Kiira Järve Pereteraapia Kooli pereterapeutide II astme pädevuskoolitusel. Olen töötanud laste ja noorukitega üle 7 aasta ja aktiivsemalt perekondadega üle 2 aasta. Olen töötanud pikka aega taastusravi ning rehabilitatsioonimeeskonnas. Oma igapäevases töös olen kokku puutunud väga erinevate laste ja noortega (aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, depressiivsete, sõltuvushäiretega noortega, autismispektri häirega, ärevushäirega ja koolikiusamise probleemidega laste ja noortega). Viimased kaks aastat töötan peamiselt peredega ning kasutan süsteemset lähenemist. Perenõustamise abil on võimalik suurendada peresisest toetust, üksteise mõistmist, parandada pereliikmete toimetulekut, emotsionaalset kontakti või probleemilahendusoskuseid.

Kadri Sakala

Nii kaua kui mäletan, on mind alati huvitanud inimsuhted – mida teha selleks, et oleks turvaline ja mõnus koos olla? Lõpetasin 2010. aastal Holistika Instituudi õpingud, 2014. aastal omandasin Imago suhteterapeudi sertifikaadi ning 2016 paarisuhte töötoa “Teekond soovitud armastuseni” koolitaja sertifikaadi. Olles 12 aastat töötanud klientidega, olen mõistnud, et meid ajendab tegutsema kaks tunnet: hirm ja armastus. Inimesed jõuavad teraapiasse hirmu tõttu. Pean suureks privileegiks võimalust vaadata koos klientidega läbi lugusid, mis takistavad neil elamast täisväärtuslikku elu. Ning toetada ja innustada neid nende teekonnal armastuse ja iseendani.

Irma Vaher

Oma esimese magistrikraadi kaitsesin 2012. aastal Tallinna Ülikoolis eripedagoog-nõustaja erialal. 2015 aastal alustasin magistriõpinguid Tallinna Ülikoolis lastekaitse-sotsiaalpedagoogika erialal. 2016. aastal alustasin pereterapeudi kolmeaastase väljaõppega Tallinnas ning alates õpingute algusest olen nõustanud peresid pereteraapia teadmistele tuginedes. Töökogemused eripedagoogi, nõustaja ja lastekaitsetööajana on rikastanud mind kogemustega laste ja peredega töötamiseks. Täiendan end regulaarselt ja olen läbinud peresuhetega töötamiseks mitmeid erialaseid koolitusi (“Süsteemne lähenemine sõltuvusprobleemidega peredele, tegevuskava ja sekkumised“, koolitaja Monica Whyte; „Imago” suhteteraapia sissejuhatav koolitus; James Furrow seminar “Tunnetekeskne pereteraapia: Suhete tervendamine ja paindlikkuse soodustamine”; “Katkenud sidemed ja reetmine: Truudusetuse tagajärgedega töötamine tunnetekeskses paariteraapias” jt). Kui tunned, et oled väljapääsmatus olukorras, teismeline või partner või pereliige ajab “hulluks” või vajad selgust iseendas, siis perenõustaja toel saad oma suhteid pereliikmetega parandada ning leida lahenduse või leevenduse keerulisele olukorrale. Suhete, muutuste ja isikliku rahulolu heaks saad minuga ühendust võtta maili vs tel teel – leian sinu perele või sulle sobiva nõustamise aja (tööpiirkond Pärnu linn, Pärnumaa ja Tallinn, nõustan eesti keeles). Olen EPTÜ liige.

 

Renee Nahkur

Olen õppinud Tallinna Ülikoolis bakalaureuse tasemel psühholoogiat. Plaanin enda teadmisi lähiajal täiendada magistri tasemel. Olen olnud kooselus 27aastat ja mul on täiskasvanud poeg. Minu klientideks on pered ja üksikisikud kellel on olnud teineteisega lahendamatuna näivaid erimeelsusi. Olen üle 5 aasta teinud tööd agressiooni ja lähisuhtevägivallaga nii grupijuhina kui ka individuaalselt. Tehes tööd ainult ühe osapoolega, mõistsin, et perele on oluline saada jõustatud kogu peresüsteemi ulatuses. Nii jõudsin arusaamiseni, et oluline on näha perekonda läbi mitme põlvkonda ning näha nende mõju teine teisele. Seega tundus loogilise jätkuna asuda süsteemset pereteraapiat õppima. Kogu senine õppeprotsess on olnud minule väga huvitav ja põnev aeg. On ääretult tähtis mõista kui olulised on peresüsteemi heaks toimimiseks kvaliteetsemad suhted pereliikmete vahel. Oma töös olen märganud kui tähtsal kohal on pereliimete uskumused, veendumused ja lootused teineteisele. Usun, et meil kõigil on olemas vajalikud ressursid igapäevaseks toimetulekuks aga elus on hetki kus nende nägemine on mingil põhjusel kas häiritud või piiratud. Pereteraapia on võimalus need oskused ja toimetuleku mehhanismid nähtavaks tuua. Nii nagu iga inimene on unikaalne, nii on ka iga paarisuhe ainulaadne. On meeliliigutav näha partnerite püüdluseid parema suhte nimel pingutamas. Mind on alati kõnetanud USA sotsioloogi Warren Farrelli ütlus:“ We are all in the same family boat. When only one sex wins, both sexes lose.“ Isegi, siis kui mõnel pereliikmel mõistmine mõnel korral kohe ei õnnestu või uus oskus ei rakendu, on oluline anda aega uuesti proovida ning katsetada. On oluline mõista, et nii nagu maailm ise ei ole täiuslik, ei ole ka inimesed selles. Lihtsam oleks hukka mõista, mina olen valinud mõistmise tee ja mul on siiras soov seda omandatud oskust ka enda klientidele jagada. Lähtun uskumusest, et ükski inimene ega suhe ei ole vale. Me ei sünni maailma halbade ja headena. Kedagi ei saa süüdistada, et ta eksis. Saame mõelda, et ta ei osanud. On suur väärtus toetada ja teha koostööd inimestega kes tahavad osata. Minu juurde on pöördunud pered ja isikud, kellel on probleem olnud emotsioonide väljendamisega ning impulsside ohjeldamisega. Nad on tundnud, et on ohtlikud ja ebameeldivad nii iseenda kui ka teiste vastu või on tundnud enda lähisuhtes partneri poolset kontrolli, armukadedust ja hirmu. Lisaks on nad tundnud, et ei suuda iseseisvalt ennast enam kontrollida ja on see tõttu õnnetud ja segaduses. Kliendid on taibanud, et nad ei kontrolli enam enda elu vaid elu kontrollib hoopis neid. Kõrgendatud ärevus peres on nakkav ja mõjutab kõiki pereliikmeid. See mõjutab paarisuhte kvaliteeti, õnnestumisi töös, laste toimetulekut koolis ja huviringides, lisaks suhteid lähisugulastega jne. Olen Eesti Pereteraapia Ühingu liige. Olen justiitsministeeriumi poolt ellu kutsutud vägivalla vähendamise arengukava töögrupi liige. Lisaks süsteemse pereteraapia õpingutele olen leidnud võimalusi enesearendamiseks. Mõned läbitud koolitused: Peretöö alane täiendusõppe kursus “Paarisuhte ehituskivid” koolitus ”Lepituseni iseenda eluga”. Saara Kinnunen(Soome),sotsiaalpsühholoog ja psühhoterapeut. Koolitus “Vestlused leinajatega” psühhiaater ja psühhoterapeut Florence Schmitt(Soome) Koolitus “Turvaline perenõustamine perevägivalla ja sõltuvustega toimetulekul integratiivse psühhoteraapia põhimõtete ja viimaste uuringute valguses” Tero Pulkkinen psühhoterapeut(Soome) Koolitus “Hingehoid-leinanõustamine” Kaido Soom teoloogiadoktor Koolitus “Lein vanemas eas” TÜ, Karmel Tall Koolitus “Leinava pere hingehoidlik toetamine”. hingehoidja ja perenõustaja Naatan Haamer Koolitus „Kuidas toetada vanemlust pärast lahutust ning kärgperes?“ peteterapeudid Saija Falck ja Anssi Tietäväinen(Soome) Koolitus “Psühhoanalüütiline käsitlus paariteraapiast” Anne Anttonen pere- ja paariteraapiakoolitaja (Soome) Kursus “Rühmaprotsessid ja –juhtimine”. hingehoidja ja perenõustaja Naatan Haamer Koolitus „Vägivaldse käitumisega inimene – kas alati ka psüühikahäire diagnoosiga?” psühhiaater Reine Pilli Koolitus “Ravi ja nõustamine seksuaalkäitumisprobleemide korral” psühholoog Margus Veem Koolitus “Psühhopatoloogia ja farmokoloogia” psühhiaatrid Anne Kleinberg, Madis Parksepp MTÜ Vaiter- “Hoolivad isad” grupijuhi koolitus., Caring Dad Facilitator Training (24h) Dermot Brady, Kingston University, Elaine Gaskell-Mew; St. Michael’s Fellowship UK 2017-2018 Lyömätön Linja (meeste vägivalla katkestamise programm), Lyömätön Linja Espoossa ry Kui Sa soovid oma isiklikke või pereprobleeme lahendada, siis leiame koos kuidas seda teha. Tegelen individuaal-, paari- kui peretööga.

 

Maire Latvala

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorikraadiga, spetsialiseerudes hingehoiule. Paralleelselt ülikooliõpingutega olen töötanud Pärnu metodisti kiriku vaimulikuna. Mul on kogemus ka tööst noorte ja üliõpilastega. Soov inimesi nende muredes oskuslikumalt aidata on juhtinud mind pereteraapia õpinguteni. 2014. aasta sügisel läbisin pereteraapia sissejuhatava kursuse, 2015-2017 läbisin pereterapeutide 3-aastase pädevuskoolituse. 2018. aastast alates olen superviseeritav pereterapeut. Olen abielus ja mul on kaks väikest poega, kelle kõrvalt osalise koormusega pereterapeudina tegutsen. Elus võib ette tulla mitmeid hetki, mil vajame tuge. Mõned otsustavad hetked on väga positiivsed, ent siiski võivad tekitada stressi: partneri leidmine ja kooselu algus, lapse sünd, laste arengu erinevad etapid, teismeea otsingud ja kodust lahkumine, eneseotsingud, karjäärivalikud. Teised hetked võivad olla suisa valusad: kui toimuvad tülid, minnakse lahku, kui armas inimene jääb raskelt haigeks või sureb. Sellistel hetkedel võib vahel kasu olla kellestki kõrvalseisjast, kes siiralt kuulab, peegeldab, väheke suunab. Pereteraapia on sellistel puhkudel hea vahend, mille kaudu elu keerdkäike lahti mõtestada. Julgustan kindlasti pereteraapiasse tulema, mitte enda mõtetega üksi jääma.

Laura Leist

Olen omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi psühholoogias. Peale õpinguid asusin tööle koolipsühholoogina, kus olen töötanud nii hariduslike erivajadustega õpilastega põhikooli astmes kui ka gümnaasiumiealiste noortega. Koolis töötades olen mõistnud, kui olulist rolli laste ja noorukite toimetulekus mängivad peresuhted ning kogu ümbritsev süsteem. Soov mõista sümptomite põhjuseid ning peresid paremini toetada viis mind õppima pereteraapiat. Väärtuslik teekond on olnud ka enda peresüsteemi toimimisest teadlikumaks saamine ning kogemine, et probleemide põhjused võivad peituda sügavamal, kui esmapilgul paistab. Kui soovid leida lahendusi probleemidele suhetes endale lähedaste inimestega, siis oled oodatud ühendust võtma. Nõustan peresid ja paare.

Küllike Hein

Minu teekond jõudmaks pereteraapiani on olnud käänuline. Ülikoolis olen õppinud keskkonnatehnoloogiat ja majandust ning lisakutsena olen omandanud mitme eriala treeneri paberid, kuid kõige südamelähedasem on neist mulle lastejooga. Tööalaselt olen ennast proovile pannud erasektoris ja avalikus sektoris ning viimati toimetasin peaaegu 15 aastat kolmandas sektoris juhtides üht tublit heategevusorganisatsiooni. Just see viimane töökogemus viis mind väga tihti kokku rasketes olukordades peredega, kus pere või vähemalt ühe vanema fookus oli haigel lapsel, kuid taustal leidus alati veel palju muid nö pereprobleeme (nt alkohol, suitsiidikatsed, lahutused jpm). See viis mind omakorda tihtipeale tõdemuseni, et heategevusorganisatsiooni poolt saame aidata ainult jäämäe tippu, aga enamus muresid oli ju seal „vee all“ ning hakkasin järjest enam tundma rahulolematust oma töö suhtes. Ka isikliku elu arengud – laste saamine, paarisuhte hoidmine, laste kasvatamine jne – toetasid teekonda pereteraapiani. Tänaseks ei ole ma kordagi kahetsenud, et selle ütlemata põneva ja teinekord ka raske teekonna ette võtsin. Olen saanud teada ja taibanud äärmiselt palju ning rakendan oma teadmisi suhete kohta järgemööda ka oma pereellu ning aitan rõõmuga avastada ka teistel oma perekondi tuues nähtavale kinnistunud suhtemustreid, andes uut vaatenurka probleemidele jne. Praktiseerin Tartus (Lembitu 1E ja Riia 15B) ja Võrus (Lembitu 2A).

Auli Kõnnussaar

Olen pereterapeut, psühholoog (koolipsühholoog, tase 7) ja koolitaja. Lõpetasin 2003 aastal Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala. Pärast kooli lõpetamist asusin tööle Mustamäe Gümnaasiumi, kus töötasin kuni 2009 aastani koolipsühholoogina. Koolist ära tulles hakkasin koolitama täiskasvanuid, kelle oskustest ja hoiakutest sõltub laste heaolu. Viisin läbi PREP-paarisuhtekoolitusi (koos abikaasaga), Gordoni perekooli ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitusi. Tartusse elama asumise järel töötasin neli aastat (2014-2018) Tartumaa Rajaleidja keskuses, kus laste arengu toetamiseks keskendusin lapse ümber olevate täiskasvanute nõustamisele. Hetkel on mul erapraksis Tartus, kus pakun pereteraapiat ja nõustan. Lisaks koolitan lapsevanemaid ja spetsialiste. Huvi inimeseks olemise ja suhetes toimuva vastu on innustanud mind jätkuvalt oma teadmisi täiendama ja arusaamu laiendama. Aastal 2004 astusin psühhodraama väljaõppesse, kus minu õpetajaks olid Sirkku Aitolehti ja Salli Põldvere. Samal ajal õppisin Gordoni perekooli ja PREP-paarisuhtekoolituse koolitajaks, Tartu Ülikooli Eetikeskuse poolt korraldatud aastasel täiendõppe kursusel koolide väärtusarenduse nõustajaks. Aastal 2013 läbisin SA Kiusamise Vastu ja Turu Ülikooli poolt korraldatud koolitajate väljaõppe ja sain KiVa instuktoriks. Psühhodraama lavastaja CP diplomi sain 2011. Samal aastal lõpetasin ka hingamistöö koolituse. Aastal 2011 alustasin pereteraapia õpinguid Kiira Järve käe all. Aastal 2018 asusin õppima pereteraapia koolitajaks ja superviisoriks. Olen teist korda abielus ja mul on täisealine poeg. Olen Eesti Pereteraapia Ühingu (alates 2012) ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige (alates 2003, juhatuse liige 2007-2013).