Gordoni Perekool Nõos

Ilmunud: Ajaleht “Nõo valla leht”, veebruar 2007

Autor: Küllikki Tokman

 

Kui minu käest oleks veel sügisel küsitud, et mis on aktiivne kuulamine, väärtuste konflikt või võitja-võitja meetod, oleksin ilmselt õlgu kehitanud. Veidi rohkem oleks mulle öelnud sõnapaar “mina-sõnum”, sest sellest olin lugenud ajakirjast “Pere ja Kodu”. Nüüdseks tean õnneks rohkem ja olen tänulik Gordoni Perekooli õpetajale Kiira Järvele ning Nõo Vallavalitsusele, kes projekti rahastas. Nimelt toimus alates 23. oktoobrist kuni 11. detsembrini 2006 Nõos Gordoni Perekooli kursus lapsevanematele.

Kaheksal esmaspäeva õhtul järjest kogunes päevakeskusesse “kooli” 11 inimest, kes soovisid õppida paremini mõistma nii end kui oma lapsi. Emade ja ühe isa seas õppis ka üks väga tore ja nooruslik vanaema!

Kursus andis tõesti kooli mõõdu välja, sest tööd tuli teha nii tunnis kui kodus ja abiks olid õpik ning töövihik. Meie õpikut “Tark lapsevanem” võib lugeda iga lapsevanem (ja ilmselt on seda väga paljud ka teinud) ja selle on kirjutanud dr Thomas Gordon, kes on ka Gordoni Perekooli rajaja ning paljude vanematele nii kasulike raamatute autor. Infot Gordoni Perekooli ja kursuste toimumise kohta saab veebilehelt www.sinamina.ee. Samal lehel on ka toimiv perefoorum, kus saab nõu ja abi küsida perekooli koolitajatelt.

Mida siis Gordoni Perekoolis õpitakse? Gordoni Perekool on koolitus, mis õpetab looma ja hoidma vastastikku rahuldustpakkuvaid suhteid. Koolituse käigus sai ka selgeks, et kuigi keskendusime lapse ja vanema suhetele, oli õpitust abi kõigi suhete loomisel ja hoidmisel. Spikerdan teemad, mida käsitlesime, oma tunnistuselt:

  • Kuidas kuulata last nii, et ta tajub, et teda mõistetakse.
  • Kuidas rääkida lapsega nii, et ta sind mõistaks.
  • Kuidas seada peres reegleid nii, et lapsed neid järgiksid.
  • Kuidas lahendada konflikte võimu kasutamata nii, et keegi ei kaotaks.
  • Kuidas vanemad teadmatult muudavad võimatuks lähedased suhted lapsega.
  • Kuidas lahendada erinevatest väärtushinnangutest tulenevaid erimeelsusi.

See nimekiri ei anna muidugi aimugi kogu materjalist, mida me läbi võtsime, kuid kokkuvõtvalt ütleb siiski nii mõndagi. Kõlama jäi tõdemus, et lapsed on täiskasvanutega samaväärsed isiksused, kellel on oma vajadused, mõtted ja soovid, mis pole sugugi vähetähtsad ja millega tuleb täiskasvanutel ka arvestada. Ja et lapsed pole “pahad lapsed”, vaid rahuldavad oma vajadusi. Inimese vajaduste püramiid sai meile kõigile selgeks. Mainin vaid, et selle põhjaks on elulised vajadused, nagu toit, jook, uni, ja tipus juba isiksuslik areng.

Õppetöö oli pingeline, sest lisaks koolitöödele tuli kõigil ka oma igapäevatoimetustega hakkama saada ja muidugi harjutada õpitut praktikas! Pean tunnistama, et ilma koolituseta ainult raamatut lugedes poleks ma kindlasti nii püsiv olnud ja kodutöid teinud või loetut praktikas rakendada püüdnud. Väga innustav oli ka iga tunni alguses peetud vestlusring, kus saime oma kordaminekuid (või möödalaskmisi) kõigiga jagada ja õpetajalt nõu küsida.

Kerge see polnud, aga kõik 11 alustanut ka lõpetasid edukalt kursuse ja said uhke tunnistuse! Lisaks peame plaani korraldada veel kokkusaamisi oma õpetaja Kiira Järvega, et üheskoos arutleda õpitu üle ja vahetada muljeid, kuidas kellelgi läinud on. Nagu Kiira Järv ütles, elab see kursus meis kõigis edasi.